FOTOD: Sinimägede kokkutulekule on kogunenud paartuhat inimest

Täna Ida-Virumaal Sinimägedes toimunud 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide kokkutulekule oli keskpäevaks kogunenud paartuhat inimest, ürituse väravas toimuval Notšnoi Dozori miitingul avaldas samal ajal meelt sadakond inimest.

Sinimägede kokkutulekul olid teiste seas kohal riigikogulased Trivimi Velliste, Lauri Vahtre, endised poliitvangid Enn Tarto ja Tiit Madisson. Üritusele saabus ka svastikat kandev Läti paremäärmuslaste aktivist Igors Siskins, kes on viimastel aastatel mitmel korral erinevatelt Lätis toimunud üritustelt politsei poolt ära viidud.

Sinimägede kokkutulekuliste parkla kõrval seadsid end sisse Notšnoi Dozori miitingulised, kel oli tänavu märksa parem varustus kui mullu - lava, võimendus, telk ja turvamehed, kirjeldas Delfi reporter. Kümmekond miitingulist olid endale selga pannud vangirüü ning kinnitanud sellele Georgi lindi. Lahti rulliti kaks hiidfotot, millel kujutatud sakslasi inimesi maha laskmas ja gaasikambrit ning läbi valjuhääldi mängitakse Vene sõjalaule. Kiirkorras püstitati ka näitus Saksa koonduslaagrite koledustest.

Kohal on palju meediat, politseinikke ning ka kiirabiauto.

Liikumine "Maailm ilma natsismita" registreeris Vaivara vallavalitsuses laupäevaks SS ja natsismi ohvrite mälestusele pühendatud miitingu, mis toimus samal ajal Relva-SS veteranide kokkutulekuga.20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid mälestavad iga aasta juuli lõpus Sinimägedes 1944. aasta kaitselahinguid. Igal aastal on kokkutulekut kajastanud Venemaa meediakanalid, süüdistades sealjuures sageli Eestit "natsismi heroiseerimises".

Lahingud Narva piirkonnas algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi alt taganesid sinna Saksa armeegrupi Nord väosad. Lahinguis osalesid aktiivselt ka Saksa armees võidelnud Eesti mobiliseeritud ja vabatahtlikud, samuti teistest Euroopa maadest pärit vabatahtlikud.

Alates 25. juulist 1944 oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule, mille füüsiline asend oli strateegiliselt väga oluline. Esimene rünnak toimus 26. juulil 1944 ja rünnakud kestsid vahetpidamata kuni 12. augustini.

Wikipedia andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja kaks brigaadi - kokku 160 000-170 000 meest ja üle 200 tanki. Nõukogude ajaloo andmetel maeti Sinimägede ühishauda 12 000 punaarmeelast, aga sedagi pärast 19. septembrit, kui langenuid matma hakati. Hilisemate juurdematmistega on see arv kasvanud 22 000 punaarmeelasele.

Väiksed polnud ka eestlaste, samuti taanlaste, flaamide ja norrakate kaotused - umbes 10 000 meest, neist umbes 2500 eestlast. Neile lisanduvad teadmata kadunud või Punaarmee kätte läinud kaevikutes hukkunud.