„Nüüd seisavad kultuuriministeeriumil ja valitsusel ees arutelud selle üle, milliste ideedega ja millises ajagraafikus on võimalik edasi töötada,“ vahendas kultuuriministeerium minister Rein Langi sõnu.

Arhitektide liidu esimehe Peeter Pere sõnul osutus alusetuks kartus, et konkursitööde hindamisest saab sõelaga vee kandmine. „Tulemusena jäi sõelale mitmeid tummiseid ideid, millest annab vormida kunstiliselt kõrgetasemelise lõpptulemuse," kinnitas Pere.

Žürii esimehe, Kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siili sõnul laekus konkursile rohkelt eriilmelisi töid, pakkudes lahendustena välja nii olemasolevate memoriaalide laiendusi kui ka täiesti uusi algatusi. Oli suuri monumentaalseid ideid, aga ka väikeseid kohaspetsiifilisi lahendusi. Memoriaali võimalike asukohtadena nägid autorid kümneid paiku kõikjal Eestis.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. Žürii hindas töid lähtuvalt idee kandvusest, kohaspetsiifilisusest ja teostatavusest.

Esimese ja teise koha saavutanud tööd said preemiaks 3000 eurot, peale selle anti välja neli eripreemiat, mille suurus oli 1000 eurot.

Võistlustöödega on võimalik tutvuda 4. detsembrini avatud näitusel Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos.