Avaldame Loomakaitse Liidu postituse Facebookis:

ell 8.00 helises infotelefon ja helistajaks oli noormees Robin Sillamäe, kes soovis abi. Nimelt olid noormehed päästnud Sindi paisu juurest jõest enda arvates koera. Kerge kahtlus oli, et tegemist võib olla ka hundiga, kuid see tundus ebatõenäoline, kui veidi mõelda.

Olles eemalt näinud keset jõge läbi jää vajunud looma, hakkasid nad kibekiiresti mõtlema, kuidas ta välja saaks. Hundil oli õnneks nii palju veel jõudu, et kui noormehed tal eest jääd eemale lükkasid, siis ta jaksas kalda poole ujuda.
Kaldale jõudes oli vaene hunt väga kurnatud, alajahtunud ja läbikülmunud. Noormehed jooksid kiiresti autosse, tõid rätiku ja kuivatasid looma. Seejärel viisid ta sooja autosse ja helistasidki loomakaitse liitu.

Oli see ka liidule paras väljakutse mõelda, mida teha hommikul kell 8 Sindis asuva koeraga, kes võis olla ka hunt. Õnneks olid noormehed valmis Pärnusse sõitma ja Tartumaa Piirkonnajuht Kristi Metsa asus kibekiiresti leidma kliinikut, kes looma varahommikul vastu võtaks. Terveks loomakliinik oli avatud kaheksast ja meiega kokkuleppel olid nad nõus looma vastu võtma. Lubasime maksta kõik raviarved.

Autost looma kliinikusse viies tekkis ikkagi arstidel kuri kahtlus, et tegemist on ehk hundiga ja appi kutsuti tuttav jahimees, kes kahtlust kinnitas. Soovitasime loomale panna ka kindlasti suukorvi ning meid asjade käiguga kursis hoida. Asusime isegi kiirelt otsima võimalusi, mida selle looma heaks teha saaks. Helistasime ka nt loomaaeda, kus oldi vajadusel raviperioodiks hunti enda juurde paigutama. Samuti uurisime, kas endisest Nigula loomapargist saaks tugevat puuri transportimiseks, kui peaks vajadus tekkima. Seegi oli seal olemas.

Meiega võttis ühendust Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp, kes kinnitas, et, kui hunt on tervise mõttes tipp-topp, siis pannakse talle kaelavõru ja lastakse õhtul vabadusse. Saime hingata kergendatult, sest peale päästmist oleks hundi hukkamine olnud meie südametunnistusega väga suures vastuolus.

Terveksi kliiniku omanik Tarvi Marksoniga ühenduses olles saime kinnitust, et hunt toibub tasapisi, mingeid muid vigastusi tal pole. Tegemist on noore, eelmisel aastal sündinud, isasloomaga, kes looduses hätta sattus. Arsti sõnul oli ta siiski sellises seisus, et ilma poiste päästmiseta oleks ta ilmselt sinna jõkke jäänudki.

Täname südamest noormehi, kes metsloomale appi läksid ja ta päästsid. Täname Terveksi kliiniku personali, et nad ei keeldunud kiskjat abistamast. Täname Marko Kübarseppa, kes andis meile tagasi hingerahu ja lubas tagada loomale vabadusse pääsemise. Täname Tallinna Loomaaeda, Kaja Kübarat, meie enda vabatahtlikke jne. Neid inimesi oli täna hommikul palju, kes olid abiks nii jõu kui nõuga.