FOTOD: Savisaar, Ergma ja Rüütel käisid Jüriöö pargis vabaduselõket süütamas
Üles oli rivistatud Vahipataljoni võitlejad, mängis Eesti kaitseväe orkester ja laulsid meeskoorid, teatas Raepress.
Õhtul kell 19 andis linnapea Edgar Savisaar Raekoja ees Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris süüdatud Jüriöö tule pidulikult üle ratsanikele, kes viisid selle Jüriöö parki, kus sellest tulest süüdati Jüriöö ülestõusu aastapäeva tähistav vabaduslõke.
Oma kõnes rõhutas linnapea, et pargi maasse löödud mõõk, mis ei ole mitte võitlusvalmilt võitleja käes, vaid temast eemal, sümboliseerib eestlaste rahuarmastust. „Küll oleme vajadusel valmis endiselt ka mõõka haarama, et ohu korral vastu hakata mistahes suunast tulevatele vaenlastele. 1343-nda aasta maikuus peeti Sõjamäel, siinsamas Jüriöö pargi maa-alal maha otsustav lahing raudmeeste ja eestlaste maleva vahel. Kuigi ülestõus ei õnnestunud, kanti mälestust sellest üle inimpõlvede. Meile eestlastele tundub olevat omane kannatamine ja mäletamine, kuid ärgu kunagi võtku meis võimust orjameel ja allumine salasepitsustele,“ rõhutas Savisaar.
Tervituskõnedele järgnes pargi arengule kaasaaidanute ja Kaitseliidu laskevõistluste parimatele laskurite tunnustamine.
Eesti Vabariigi Kaitseväe endine juhataja kindral Ants Laaneots istutas Jüriöö parki tamme, jätkates sellega pikaajalist traditsiooni - tamme on istutanud Jüriöö parki ka Johan Laidoner.
Jüriöö park on ajalooline paik, kus tähistatakse mitmeid eesti traditsioone ja tähtpäevi. Suurematel üritustel mängib sõjaväeorkester ja üles on rivistatud auvahtkond, vabaduselõke süüdatakse aupaukude saatel. Järgides esimese Eesti vabariigi ajal kavandatut, on taastatud lisaks pidulike sündmuste tähistamisele ka tammede istutamise traditsioon. Pargis on mälestusmärgid, tähistamaks etappe meie ajaloost: maasse löödud mõõk ja mälestuskivi Jüriöö ülestõusu mälestuseks, Vabadussõja ja Teise maailmasõja monumendid.
Järgmisel aasta täitub Jüriöö ülestõusust 670 aastat
