FOTOD | Roman Baskin sai komöödiaande eest kultuurkapitalilt preemia

 (25)

Täna anti Kultuurikatlas pidulikul galal üle Kultuurkapitali aastapreemiad. Auhinnasaajate hulgas domineerisid Eesti rahvapärandi säilitamisega tegelejad: XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond ning ERM-i maja loojad.

Igas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitalide aastapreemiad, kokku 58 preemiat.


Peapreemiate laureaadid

Kirjanduse valdkond:

Malle Salupere– raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest

Kehakultuuri ja spordi valdkond:

Aavo Aunroos–Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht

Näitekunsti valdkond:

Renate Keerd– teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja

Rahvakultuuri valdkond:

Heli Jürgenson– XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent

Margus Toomla– XII noorte tantsupeo „Mina jään“ pealavastaja

Helikunsti valdkond:

Olari Elts– Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal

Arhitektuuri valdkond:

Eesti Rahva Muuseumi hoone loojad

Dan Dorell

Lina Ghotmeh

Tsuyoshi Tane

HG Arhitektuur

Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo

Kino Maastikuarhitektid

Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.

Audiovisuaalse kunsti valdkond:

Aasta mängufilm – "November"

Katrin Kissa

Rainer Sarnet

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond:

Karin Laansoo

Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest

Elutööpreemiate laureaadid

Arhitektuuri valdkond

Mait Summatavet– erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui julgeid näitusekujundusi.

Kirjanduse valdkond

Mats Traat– vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust “Kandilised laulud” olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhovile võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.

Kehakultuuri ja spordi valdkond

Jüri Kalmus– jalgrattaspordi edendajaja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus

Rahvakultuuri valdkond

Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja

Näitekunsti valdkond

Roman Baskin–intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Loe veel

Mark Soosaar– Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Tiit Pääsuke– viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt

Helikunsti valdkond

Peep Lassmann– traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena

Sihtkapitalide aastapreemiate laureaadid

Rahvakultuuri sihtkapital

Janno Puusepp–harrastusteatrite aastapreemia teatrikunsti loomingulise tegevuse eest

Kersti Loite–käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse eest

Rasmus Puur–koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale

Juhan-Henrik Uppin – rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile

Ants Taul–pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest

Maian-Anna Kärmas–rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnas

Liidia Konsa–rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse eest

Kairi Leivo–kultuurimälu talletamise aastapreemia

Kehakultuuri ja spordi sihtkapital

Rein Leppik– Valgamaakonna spordihing

Kairis Ulp– spordijuhtide majakas

Raoul Vello Leitham– maadluse arendaja ja võistluste korraldaja

Reele Remmelkoor– olümpiahariduse pikaajaline edendaja ja kooliolümpiamängude propageerija Eestis

Sven Andresoo– olümplaste kasvataja

Ranno Krusta– Eesti laskespordi viimine medalivõitudeni (pälvib preemia postuumselt)

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

Sulev Keedus– aasta režissöör mängufilmi “Mehetapja / Süütu / Vari” ja dokfilmi “Sõda” eest

Sandra Jõgeva– aasta dokumentaalfilm –"Armastus…"

Chintis Lundgren– aasta animafilm – "Manivald"

Mart Taniel– aasta operaator filmi “November” unikaalse pildikeele eest

Liina Murd– missioonipreemia töö eest erinevate filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis

Salme-Riine Uibo– taustajõu preemia hinnalise töö eest filmidel “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November”

Jörgen Liik– aasta filminäitleja filmidega “November”, “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale

Rea Lest– aasta filminäitleja filmidega “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November” tõusmise eest Eesti kinolinale

Endel Koplimets– taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel

Eeva Mägi– noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis “Lembri Uudu”

Matis Mäesalu– parim kunstnikutöö filmi “November” eest

Jaagup Roomet– parim kunstnikutöö filmi “November” eest

Kaur Kallas– eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

Kaspar Kallas– eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

Holger Loodus– materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku "Teekond maailma lõppu" eest

Mari-Leen Kiipli– nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel "Passiflora" Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis "One-on-One" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Rebeka Põldsam– Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumu kunstimuuseumis kureeritud näitusel „Anu Põder. Haprus on vaprus“, mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse

Eero Epner– Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, kaasaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus "Konrad Mägi"

Ketli Tiitsar, Kristi Paap– kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel Nature Morte. Cherries and Skeleton Tallinna Linnagaleriis

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare