FOTOD | Riigikogu alustas selle koosseisu viimast istungjärku

 (16)
Täiendatud kell 15.57

Riigikogu alustas täna selle koosseisu kaheksandat ja seega istungjärku. Kell 15 alanud avaistungil pidasid kõne riigikogu esimees Eiki Nestor ja president Kersti Kaljulaid.

Riigikogu esimees tõi oma kõnes esile, et ütlemine "Eesti eelkõige" tähendab meie jaoks ka "Ühinenud Euroopa eelkõige", demokraatlike õigusriikide kaitseliit – "NATO eelkõige". "Siinkohal ei karda ma olla sinisilmne, aga usun, et enamus valijaid meie sõprade juures on sama meelt, kui ütlemisse muidugi nende oma riigi nimi kirjutada. Ja mitte ainult saatusekaaslastes Lätis ja Leedus, vaid kõigis meie liitlasriikides," sõnas Nestor.

Nestori sõnul on suurim väljakutse demokraatlikele riikidele anda tagasi kindlustunne neile inimestele, kelle jaoks uus tegelikkus on osutunud liiga keerukaks. "Inimest, kes ei tea, mida teha, on lihtne hirmutada. Ja nendel hirmudel päevitavad populistid ja demokraatlikke väärtusi ka oma riigis jalge alla tallavad tegelased kasutavad seda rõõmuga ära," nentis ta.

Nestor kiitis, et riigikogu komisjonide töö on muutunud viimaste aastate jooksul avatumaks ja kaasavamaks. "Tulemus: vaadake, tasapisi hakatakse mõistma, et seaduseid ei võta vastu valitsus ning sageli leitakse valitsuse väljapakutu asemel hoopis uus ja parem lahendus siin," sõnas Nestor. "Tõsi, ka täna on kodanikuühiskonnaga koos töötamise tase veel mingil määral ebaühtlane. Oleme ka näiteks saanud õigustatud pahameele osaliseks, et suurt huvi tekitanud eelnõude puhul on võtnud komisjonide töö avalikuks tegemine liiga kaua aega. Nii et kindlasti on, mida paremaks putitada," tunnistas ta.

President ütles oma kõnes, et Eesti eristub teistest riikidest justnimelt nutika ja leidliku seadusloome poolest. "Me oleme pidevalt kujundanud uute ideede ja tehnoloogiate kaasamist soosivat seadusruumi, andes võimaluse majandusele areneda, inimestele järjest kasvavat palka teenida ja osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest murrangust nii, nagu mitte ükski teine riik pole suutnud," sõnas ta.

"Ei ole tarvidust häbeneda, et meil on professionaalne parlament, mille optimaalne suurus – kuupjuur rahvaarvust – on võimaldanud ühtaegu esindada kogu rahvast, erinevaid arvamusi, ja samal ajal edasi liikuda vaid meie riigikogule teadaolevat saladust hästi hoides – kui on võimalik teha paremini kui need, kes oma jõukuse tõttu end meist tihti targemaks on pidanud, siis on alati julgust leitud ja alati tehtud," rääkis president.

Kaljulaidi sõnul väljenduvad Eesti riigi probleemid väljenduvad rohkem tapeedimustris kui kandekonstruktsioonides. "Ja kuigi on ilmselge, et kandekonstruktsioonide kallale kippudes saame kahtlemata lahti ka meile muret valmistavast tapeedimustrist, ei saa siiski sellist lähenemist kuidagi otstarbekaks pidada. Vahetatagu tapeeti, kui mustris on viga sees. Las see, mis kannab, jääda puutumata," märkis ta. "Ka riigikorraldus on traditsioon, meid pealegi hästi teeninud traditsioon, mis austab kõiki demokraatlikke põhimõtteid, mille kallale ei tohiks väga hea põhjuseta kippuda," sõnas riigipea.

"Kallis Riigikogu, soovin teile jätkuvat oskust ära tunda, mis on meie seadusruumi vundament, mis kandev sein, mis hästiõnnestunud pealisehitis ja mis pleekinud tapeedimuster," ütles president.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare