FOTOD: Rae vallas poolsurnuks nälginud koer on kosunud ja ootab uut peremeest
Tänaseks on loom taastunud; jalutuskäigul varjupaiga töötajaga on ta rõõmsameelne ja terane, märkab endaümber toimuvat – võimalik, et koerast saaks hea valvur. Koera viis kutsikat on endale juba uued kodud leidnud, emane koer ise ootab aga varjupaigas endale uut peremeest.
Mis maksab koera näljasurma jätmine? 300 eurot
Looma julmal moel hüljanud koeraomanik sai väärteo kiirmenetluse korras koeraomanikule 300 eurot (4680 Eesti krooni) trahvi.
"Eesti Loomakaitse Selts tegi peale emase koera ja kutsikate päästmist avalduse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks seoses koerte julma kohtlemisega, kuid kriminaalmenetlust ei algatatud, sest Veterinaar- ja Toiduamet oli juba jõudnud algatada juhtumi osas väärteomenetluse," ütles Delfile Tania Selart Eesti Loomakaitse Seltsist.
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 2-st ei saa isikut võtta vastutusele korduvalt sama rikkumise ees.
Sel aastal on kogunenud juba sadakond väärkohtlemise juhtu
Eesti Loomakaitse Seltsile on selle aasta jooksul laekunud juba üle 100 teate ainuüksi väärkoheldud loomadest ning peamisteks probleemideks on ketikoerte halvad pidamistingimused.
"Näiteks ei vasta keti pikkus lemmikloomade pidamise nõuete määruses kehtestatud punktile, koeral puudub kuut, loomad on tihti alatoidetud, omanikud ei toida oma loomi, vaid seda teevad naabrid," loetleb Selart olukordi, millega on tulnud neil tegeleda.
Selarti sõnul on Eestis endiselt väga palju vastutustundetuid ja hooletuid loomaomanikke, kellele ei lähe korda oma lemmiku heaolu.
"Samas vaadates positiivsemalt, siis ühiskonna teadlikkus aastatega pidevalt tõuseb ja inimesed püüavad ise üha rohkem ja rohkem abivajavaid loomi oma võimaluste piires aidata ja üha enam taunitakse ning mõistetakse hukka loomade väärkohlemist," ütles Selart.
