President Kersti Kaljulaid külastas täna kaitseväe harjutusala Männikul, kus kohtus lisaõppekogunemisele Okas kogunenud reservväelastega. Lisaks väisas riigipea Ülemistel toimunud kaitseliidu õppust Põhjatäht.

„Meie kaitsevõime tugineb reservväelastele, kes peavad olema suutelised ühise üksusena tegutsema. See, et vaid ööpäevase etteteatamisega õnnestus mehitada 88% reservüksustest, on tähelepanuväärne. See on väga hea tulemus, mille eest tuleb tunnustada nii reservväelasi, aga ka nende peresid ja kõiki Eesti inimesi. Eraldi tänan ka tööandjaid ja ülikoole mõistva suhtumise eest, kui esmaspäeval mõni tudeng või töötaja on nädalavahetuse õppusest veel korralikult välja puhkamata,“ ütles president Kaljulaid. Lisaõppekogunemine Okas on esimene kord, kui Eesti oma reaalset kaitsevõimet sellisel kombel testib.

Riigipea sõnul ei saa me küll valida ajastut ega maailma, kus elame, kuid me saame valida oma suhtumist. „Eesti julgeoleku kõige tähtsam võti peitub meie inimestes: vabas, enesekindlas, mõttekaaslastega kokkuhoidvas ja koostööd tegevas Eesti inimeses. Kui sa tead, kes seisab sinu kõrval, siis ei ole oluline, kes on sinu vastas. Ja praegune lisaõppekogunemine, aga ka samal ajal toimuvad teised kaitseväe ja kaitseliidu õppused, kinnitavad, et meie heidutus on tõeline, mitte näiv. Meil on reaalsed üksused, mitte paberarmee,“ lisas ta.

Sel nädalal kutsus kaitsevägi 24-tunnise etteteatamisega lisaõppekogunemisele Okas Kaitseliidu Võrumaa maleva formeeritava 43. maakaitsepataljoni 433. lahingukompanii ning 2014. aastal pärast Kevadtormi reservi arvatud 10. staabi- ja sidepataljoni staabikompanii. Lisaõppekogunemine kestab 2.-5. detsembrini ning kogunemisele kutsuti 303 reservväelast.

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond korraldab 3.-4. detsembrini õppuse Põhjatäht, mis keskendub olukorrale, kus Kaitseliit peab kiirkorras reageerima AS Tallinna Lennujaama ning Politsei- ja Piirivalveameti abipalvele tagada lennujaama lähijulgeolek ja kaitse võimaliku vaenlase eest.