FOTOD: Põder pidi hülgekaamera ees ära uppuma

 (34)
põderuus
Foto: Olle Koert, Teetormaja---

Täna ennelõunal salvestas Looduskalender.ee hülgekaamera traagiliselt lõppeda võinud intsidendi: kaks noort põtra jalutasid pahaaimamatult Lääne-Saaremaal mööda paar päeva tagasi tekkinud jääd ning vajusid sellest läbi.

"Päästeoperatsioon lõppes kell 14.40. Üks põtradest suutis ise kohe välja ronida, teisel loomal läks kauem aega," ütles Looduskalender.ee eestvedaja Gennadi Skromnov Delfile. Skromnovi sõnul on õnnetuse põhjuseks öösel maha sadanud 10sentimeetrine lumekiht, mis varjas jääs olnud õhukesed kohad. Vaata fotogaleriid:

"Ka olid rebase jäljed jääd katva lume peal ees - noorloomad läksid sama rada pidi," seletas Skromnov, kelle sõnul on rebase jäljed loomadele heaks indikaatoriks, kas jääd tasub usaldada. "Rebane on väga ettevaatlik ja alalhoidlik loom, kui on näha, et rebase jäljed jää pealt ära lähevad, ei tasu sinna kohe kindlasti minna."

Skromnovi sõnul oli sama koht veel paar päeva tagasi täiesti jäävaba. Asjade külg oleks võinud aga traagilise pöörde võtta, sest selle koha peal ei ulatu looma jalad põhja. "Iseenesest on loomad palju vastupidavamad kui inimene. Vees on ju tegelikult temperatuur soojem kui väljas ning põder võib vees kaks-kolm tundi vastu pidada, " ütles Skromnov, kelle sõnul saab pärast seda aega loomale saatuslikuks juba kasuka märgumine ning jäätumine. 

"Selline juhtum pani meid ennast ka mõtlema - tegelikult ei ole ju teada, kui palju loomi võib talvel uppuda. Kui loom vajub läbi jää, siis jää taastub paari tunninga ning võib-olla leitakse kevadel skelett. On hea, et mõnedes kohtades on meil siiski kaamerad ning see paneb meid ka selliste juhtumiste peale mõtlema."

Päästeoperatsiooniajaks lülitati veebikaamera välja. Looduskalender avaldab lootust, et nüüd on põtradega arvatavasti kõik korras. "Põtrade aluskarv on sedavõrd tihe, et loom ei pruukinud märjaks saada. Adrenaliini kogus sellise ehmatuse puhul ei lase samuti organismil alajahtuda. Põdra kehatemperatuur on päris kõrge ja jooksuga mandri poole liikumine kuivatab kasuka kiiresti. Kindlasti võisid olla mõned marrastused ja verevalumid, kuid metsloomad on üldiselt väga tugeva organismiga," kirjutab Looduskalender.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare