Täna mälestatakse üle Euroopa ja kaugemalgi II maailmasõja õuduste ohvreid. „Olnut meenutades ja ohvreid mälestades on tänane Euroopa ühtne ja solidaarne,” sõnas Paet.

Täna 66 aastat tagasi vabastati Auschwitz-Birkenau surmalaagris ellujäänud. „Sellega tehti lõpp kohutavale tragöödiale,“ ütles Paet. „Eesti on hukka mõistnud kõik inimsusevastased kuriteod, holokausti nende seas. Iialgi ei saa aktsepteerida inimelude süstemaatilist hävitamist,“ rõhutas Paet. Tänapäeva Eestis peame holokausti ajaloo mitmekülgset uurimist üheks oluliseks eeltingimuseks, et mõista paremini antisemitismi, rassismi ja sallimatuse kõikide vormide leviku vastu võitlemise tähtsust. „Seda mõistes saame omakorda paremini hinnata Eesti 20. sajandi ajalugu ja lähtuda sellest nii oma kodustes kui ka rahvusvahelistes tegemistes,“ lisas välisminister.

Välisminister tõdes, et rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise ennetus on tulemusrikas kui seda teha hariduse, uurimistegevuse ja rahvusvahelise koostöö kaudu. „Holokaustiga seonduvat õpetatakse meie koolides. Alates 2007. aastast osaleb Eesti liikmesriigina aktiivselt holokausti õpetamise, mälestamise ja uurimise rahvusvahelise rakkerühma töös,“ ütles Paet.

Välisminister Paet märkis on sõnavõtus ka seda, et Eesti iseseisvus ei ole praegu ja ei olnud ka meie riigi iseseisvuseaastate alguses mõeldud ainult eestlaste, vaid kõikidele Eestis elavatele rahvastele ja meie ühiskonna arengusse panustavatele inimestele. „Eestist sai 1926. aasta juunis esimene riik maailmas, kus juudid said välja kuulutada oma kultuurautonoomia. Tänu sellele saame tänavu ühiselt tähistada juudi kultuurautonoomia loomise 85. aastapäeva,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et juudi kogukonna panus Eesti tänasesse ellu on väljapaistev kõikidel elualadel, olgu selleks kultuur, teadus või majandus. „Koos oskame seda hinnata. Nii nagu oskame koos meeles pidada ka minevikku ja sellest õppida,“ sõnas Paet.