Siseminister Andres Anvelt ütles, et tegu on väga olulise ja uuendusliku investeeringuga, millega saab tulekahju riskist välja tuua sadu toimetulekuraskustes majapidamisi.

"Enamuses on lasterikkad pered, vanemad ja puudega inimesed, kellel puuduvad vahendid riskide kõrvaldamiseks. Projekt puudutab kõiki 79 omavalitsust, nii et me loodame, et omavalitsused panevad riigi eraldatud 1,5 miljonile eurole veel teist samapalju juurde. Projektis osalemine on kõigile omavalitsustele vabatahtlik, aga need on ju kõik meie oma inimesed ja mida rohkem kodusid saame korda teha, seda parem," rääkis Anvelt.

Eestis on täna vähemalt 5000 kodu, mida Päästeamet peab tuleohtlikuks. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et ainult ennetuse ja nõustamisega ei ole võimalik kõiki kodusid korda teha.

"On paljulapselisi peresid, puuetega inimesi, üksi elavaid vanureid ja teisi, kelle jaoks käib ise enda turvalisuse eest hoolitsemine üle jõu. Sellisel juhul peavad nende elukeskkonna parandamisse panustama riik ja omavalitsus," ütles ta.

Tuleohutusprojekt keskendub küttekollete korrastamisele, mis on päästeameti andmetel üks neljast kõige olulisemast eluhoonete tulekahjude põhjusest. Lisaks tehakse elektrisüsteemide uuendamistöid, parandatakse korstnaid, aga luuakse ka erilahendusi puuetega inimestele.

Keskmine maksumus ühe kodu korda tegemiseks on 3500 eurot. Projekti käigus korrastatavad kodud valib Päästeamet välja koostöös kohalike omavalitsustega.

Viimase kümne aasta jooksul on päästeamet teinud üle 83 000 kodunõustamise, mille tulemusena on oluliselt vähenenud tules hukkunute arv. Päästeameti eesmärk on, et aastaks 2025 on igaühe kaasabil vähenenud õnnetuste arv ja kahju Eestis Põhjamaade tasemele.

2016. aastal oli tulekahju 787 kodus, tulekahjudes hukkus kokku 39 ja sai vigastada 107 inimest.