FOTOD: Õiguskantsler: rahvast tuleb informeerida Eesti riigi võetavatest kohustustest
Õiguskantsler Indrek Teder kohtus täna riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning andis riigikogule üle õiguskantsleri 2011. aasta tegevuse kirjaliku ülevaate.
Seoses Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võlakohustustele garantiide andmise otsuse eelnõuga pöördus õiguskantsler Riigikogu rahanduskomisjoni poole, kuna eelnõu ei taganud piisaval määral riigikogu kontrolli Eesti riigi garantiikohustuse suurenemise üle.
Õiguskantsler leidis, et riigikogul peab olema reaalne võimalus mõjutada EFSF-i kaudu euroala liikmesriigile antava finantsabi tingimusi. Riigikogu kontrolli tagamiseks peab riigikogu väljendama oma seisukohta EFSF toetusprogrammide tingimuste kohta täiskogul vastuvõetud otsusega. Ainult selle õigusaktiga saab anda vabariigi valitsusele siduvaid suuniseid finantsabilepingu sõlmimise protsessis ning täita seeläbi tõhusat parlamentaarset kontrolli, sh takistada täitevvõimu tegevust, mis ei ole vastavuses riigikogu seisukohtadega.
Täiskogul vastuvõetava otsuse avalik arutelu tagab ka EFSF-s osalemise legitiimsuse. „Rahvast tuleb informeerida Eesti riigi võetavatest kohustustest ning sellest, et garantiikohustuste realiseerimisel võib olla vajalik piirata Eesti riigieelarve kulusid. Avaliku parlamentaarse debatiga antakse rahvale, kes on kõrgeim riigivõimu kandja, teavet riigi vara kasutamise kohta,“ selgitab õiguskantsler aastaülevaates. „Siin näitas parlament seadusandjana konstruktiivsust ja otsustavust,“ tunnustab Indrek Teder riigikogu, kes pärast õiguskantsleri pöördumist tegi viidatud eelnõus olulised muudatused.
Kehtestatud parlamentaarset kontrollimehhanismi rakendati veebruaris 2012 Kreekale abi andmise puhul. „Pean vajalikuks ka edaspidi jälgida, kuidas Eesti osaleb euroala stabiilsuse tagamises“, rõhutab Indrek Teder. „Põhiseadus ei keela Eestil võtta Euroopa stabiilsuse tagamiseks varalisi kohustusi, kuid nende võtmisel peab järgima erinevaid põhiseaduslikke põhimõtteid, näiteks parlamentaarset demokraatiat, ning kindlustama riigikogule põhiseaduses sätestatud eelarvepädevuse“.
Jätkuv tähelepanu euroala stabiilsuse tagamise abinõudele on õiguskantsleri hinnangul vajalik ka seetõttu, et kasutusele võetakse järjest uusi meetmeid. Seda näitas ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) loomine ning ESM-i otsustusmehhanismide tõhustamine selle asutamislepingu täiendamisega.
Õiguskantsler esitas riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ESM-i täiendatud lepingu nn kiirmenetlus, mis võimaldab finantsabi andmise otsuseid vastu võtta kvalifitseeritud 85%-lise häälteenamusega. Õiguskantsleri olulisim etteheide on siin taas riigikogu kontrolli aspekt: kiirmenetlus õõnestab riigikogu kontrolli ESM-i laenukohustuste arengu üle, mida lõppastmes tagab rohkem kui 1 miljardi euroga ka Eesti. Tegemist on põhiseadusliku probleemiga, mida ei saa kõrvaldada ESM asutamislepingu rakendamiseks vastuvõetavate riigisiseste õigustaktidega.
„Sõltumata riigikohtu otsusest kavatsen jälgida, kuidas ESM asutamislepingut – kas siis muutmata või muudetud kujul – Eestis rakendatakse ning kas seejuures on tagatud riigikogu kui rahva esindaja kaasatus piisaval määral“, kirjutab Indrek Teder aastaülevaates.
