FOTOD | Muinsuskaitse valis välja tänavused arhitektuuripärlid. Võitjate hulgas ka uusehitised


Muinsuskaitseamet tähistas täna, 11. oktoobril Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud üritusel Muinsuskaitseameti 25. sünnipäeva ja andis üle tunnustused aasta parimatele. Kokku anti välja 29 tunnustust 11 kategoorias.

„Tänavune tunnustuse saajate nimekiri on väga mitmekülgne. Tunnustuse pälvivad Tallinna vanalinnas asuva keskaegse hoone oskuslikud taastajad kui ka 1990ndatest pärineva Saare KEKi uuele elule aitaja," ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Ta sõnul jäävad tunnustatavate hulgas silma ajaloolisesse keskkonda sobivalt kavandatud uusehitised: "Neid valis komisjon sellel aastal välja koguni neli." Raie tõi välja ajaloolisesse keskkonda hästi sobitatud Maarjamäel asuva filmimuuseumi ja hoidlahoone, Palamuse muusemi uue külastuskeskuse, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja.

"Kõik need uued hooned lisavad oma kõrge arhitektuurse kvaliteediga väärika ajalooga paikadele omapära," ütles Raie. "Tänavused restaureerimispreemiad näitavad elavalt, et just kultuuripärand on see, mis teeb kaasaegsest keskkonnast kaasaegse – mitmekihilise, huvitava ja kultuurse."

Hästi taastatud mälestiste kategoorias anti välja seitse tunnustust. Selle aasta parimad hästi taastatud mälestised on Tartus, aadressil Veski 6 asuv villa ja samuti Raekoja plats 1/Ülikooli 7 asuv elamu. Tallinna vanalinnas, Pikk 69 aadressil asuv keskaegne hoone ja Eesti Kunstiakadeemia uus hoone. Valgas asuv Kreisi ametiasutuste maja, Vana-Pääla mõisa peahoone ja Keila-Joa mõisapark.

Muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis hästi taastatud hoonete tunnustuse said Viljandis, Laidoneri plats 8 asuv hotellihoone ja Raplamaa Lümandu mõisa valitsejamaja.

Ajaloolisesse keskkonda hästi kavandatud uusehitised on: Maarjamäe lossi väliala, filmimuuseum ja hoidlahoone, Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi külastuskeskus, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja.

Aasta leiuks 2018 kuulutati arheoloogilised leiud Väike-Patarei 1/ Jahu 6 kinnistu kaevamistelt.

Muinsuskaitseamet tunnustas ka häid uurijaid Peeter Piiritsat ja Kristo Kooskorat, häid restauraatoreid Hardi-Sander Luike ja Sirje Sorokit.

Järjepideva pärandi tutvustamise eest pälvis tunnustuse Jaak Juske, pärandihoidja 2018 tiitli said Saare KEKi haldushoone omanik Helle Susi, Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik, Kuru vraki hoidja Tõnis Rohtma, Rebala muinsuskaitseala Hansu talukompleksi omanikud Krista ja Maris Vilipõld ja Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem Marta Suigussaar.

Agne Trummali noore muinsuskaitsja preemia läks sellel aastal Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Kais Matteusele ja Muinsuskaitse elutööpreemia pälvis legendaarne muinsuskaitsja Jaan Vali.

Eraldi tunnustuse Muinsuskaitseameti 25. aastapäeva puhul said teenekad muinsuskaitsjad Jaan Tamm, Ülo Puustak ja Ants Kraut.

Muinsuskaitseameti asutamisest möödus 1. oktoobril 25 aastat ja amet jagab traditsiooniliselt tunnustusi oma sünnipäevakuul.

Nimekiri auhinnatud hoonetest koos muinsuskaitseameti kirjeldustega:

HÄSTI TAASTATUD MÄLESTISED

1. Villa Veski tn 6, Tartu

Omanikud Uuno ja Inge Lausing; ehitaja Vennad Ehitus OÜ, vastutav spetsialist Andrus Mutli; projektijuht Aivar Roosaar

On erakordne, et ühe mõisamõõtu villa funktsioon on taastatud, hoones elab taas üks perekond, kelle jaoks on see imeline maja koduks. Juhtub ju enam kui sageli, et algselt ühepereelamuks ehitatud hoonesse soovitakse mahutada mitmeid kortereid ja saalidest vaheseintega väiksemaid tube. Selle hoone puhul mitte. Hilisemate kihtide alt toodi välja maalingud, mis vahepealsete ühiskondlike funktsioonide aegu olid kaetud. Hoone kohandati kaasaja standarditele vastavaks, säilitades seejuures kõik ajaloolised detailid. Esile tõstmist väärib ka õueala: hoone pidulik historitsistlik välimus moodustab aiaga terviku. Ajakujundus on tehtud lähtuvalt omaaegsetest kujundusvõtetest.

Loe veel

2. Elamu Raekoja plats 1/Ülikooli 7 fassaadid, Tartu

Omanik Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis; muinsuskaitse eritingimuste autor, projekteerija ja muinsuskaitseline järelevalve Kaja Onton

Vahetult Tartu Raekoja naabruses paiknevad hooned ei paistnud enne restaureerimist õigupoolest millegagi silma. Kui, siis sobimatute aknaraamidega. Aastaid majade eest hoolt kandnud sihtasutus otsustas aga anda hoonetele tagasi nende asukohale väärilise ilme. Vahetati välja aknad, varem ühetaotliseks beežiks värvitud hoonemassiivis otsustati eri hoonemahud erineva krohvistruktuuri ja julge uue värvilahendusega esile tuua. Tulemus on õnnestunud ning nüüd ka jalutajale selge, et tegu on kolmest eri hoonest koosneva ühtse kompleksiga, mis Tartu vanalinna ruumi oluliselt nägusamaks muudab.

3. Elamu Pikk tn 69, Tallinn

Omanik Antonio Rosaverde; muinsuskaitse eritingimuste autor, projekteerija ja ehitaja AS Restor

Pikk 69 oli üks Tallinna vanalinna lihvimata teemante. Hoone on tüüpiline keskaegse kehandiga elamu, mis on läbi sajandite korduvaid ümberehitusi näinud. Hoone on nüüd kohandatud hotelliks ja restoraniks, keldrist võib üllatuslikult leida isegi minispa. Säilinud oli palju ajaloolisi detaile. Uuringute käigus paljandusid unikaalsete maalingutega talalaed ning loodusvaatega seinamaalingud, uhked aknavahesambad jne, mis kõik restaureeriti. Fuajees on näha aga suurepärast oma kohta oodanud maalitud laetalade taaskasutust. Võib öelda, et Kolm õde on saanud omale võrdse naabri.

4. Tehasehoone Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja), Tallinn

Omanik Eesti Kunstiakadeemia; projekteerija KUU OÜ; ehitaja OÜ Astlanda Ehitus; muinsuskaitseline järelevalve Maris Mändel.

EKA on oma maja oodanud kaua… ja lõpuks uut maja ei saanudki, vaid sai midagi palju paremat - ühe uhke muinsuskaitsealuse vana hoone. Uue hoone ehitamise asemel endisesse Suva sokivabrikusse, algselt "Rauaniidi" trikootööstuse tehasehoonesse kolimist põhjendati muide kiirema valmimisaja, juriidiliste takistuste puudumise ja asukohaga. Niisiis - ehitismälestise restaureerimine on kiirem ja lihtsam kui uue klaasmaja ehitamine tühjale krundile. Suur tänu EKA-le selle väite tõestamise eest.

5. Kreisi ametiasutuste maja Riia tn 5, Valga

Valga Vallavalitsus

Piirilinnal Valgal on aeg-ajalt raskusi piiridest kinni pidamisega ja sealsed kopamehed paistavad silma liigse agarusega... samas on Valga linnavalitsus, nüüd siis vallavalitsus, paistnud silma ka erilise vastutustundega hävimisohus ehituspärandi ees. Mitmed halvas seisus mälestised on sundvõõrandatud või ära ostetud, omavalitsus tegutseb aktiivselt kasutuseta mälestistele funktsioonide ja rahastuse leidmisega. Eriti täname vallavalitsust endise Kreisi ametiasutuste maja päästmise eest - linna üks vanimaid ja väärtuslikumaid hooneid oli aastaid probleemse eraomaniku käes, selles toimus 2015 laastav põleng, misjärel linnavalitsus mälestise omandas, laskis taastada hävinud katuse, restaureerida fassaadid ja uksed-aknad. Jääb üle loota, et hoone leiab peatselt uue kasutuse ja restaureeritud saavad ka interjöörid.

6. Vana-Pääla mõisa peahoone

17. sajandist pärinev väikse poolkelpkatusega Vana-Pääla mõisa näol oli tegu eelmiste valdajate poolt rikutud ja avariilise mälestisega. Välja olid lõhutud kõik väärtuslikud detailid, ajaloolised uksed-aknad, põrandad jne ning paigaldatud asemele täiesti sobimatud. Kui hoone ostis praegune omanik, olid autentsel kujul säilinud vaid hoone müürid. Sellise säilimisprotsendi juures on valikuid palju, kuidas hoonet edasisele elule aidata, objektiivselt õiget lahendust vast polegi. Parim lahendus sünnib omaniku soovide ning muinsuskaitse ja arhitektide koostöös. Siin soovis omanik valida rekonstrueeriva tee. Hoone on ajastu eeskujude järgi põhjalikult taastatud. Kuna väärtuslikke algseid detaile õieti polnudki, kujundati need analoogide järgi, tegemata järeleandmisi ka kõige pisemates detailides.

7. Keila-Joa mõisa pargi paremkallas

Omanik Lääne-Harju vald; teostaja AS Terrat

Kaunilt taastatud mõisahoone on nüüd väärilises keskkonnas. Ühe enimkülastatava mõisapargi ühe kalda korrastamine on jõudnud lõpusirgele. Taastati kõnniteed, kohati munakivisillutisega, kuivenduskraavid ja tiigid puhastati ning rajati truubid. Teavet jagavad uued infotahvlid. Sanitaar- ja kujundusraietega avati taas maalilised vaated vanadele väärispuude rühmadele ning jõele.
HÄSTI TAASTATUD HOONED MUINSUSKAITSEALAL VÕI SELLE KAITSEVÖÖNDIS

8. Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandi

Omanik Laidoneri KV OÜ; Astlanda Ehitus OÜ ja Kaupo Kolsar

1910. aastal ehitatud esinduslik Grand Hotell seisis tühjana viimased 20 aastat. Terve põlvkond oli juba harjunud nägema seda uhket hoonet Laidoneri platsi ääres laguneva "kolemajana". On suur rõõm, et see Viljandi muinsuskaitseala pärl on vääriliselt restaureeritud ja oma algse funktsiooni tagasi saanud. Hotelli kaasaegsed lisandused on kõrge arhitektuurse kvaliteediga ning vääristavad ajaloolist hoonet.

9. Lümandu mõisa valitsejamaja

Omanikud Andres ja Katrin Ella

Tegu on Nõukogude ajal kapitaalselt ümber ehitatud ning rikutud hoonega, mis nüüd on endisaegselt taastatud. Suuresti võib seda nimetada rekonstrueerivaks lähenemiseks, kuid antud kontekstis, mõisa peahoone vahetus läheduses, on see lähenemine end õigustanud. Hoone on kohandatud koduks. Oleme lootusrikkad, et see vaheetapp ja tunnustus julgustavad tegusaid omanikke liikuma edasi Lümandu mõisa peahoone juurde ja võibolla järgmistel aastatel õnnestub tunnustada omanikke juba hästi taastatud mälestise kategoorias.

HÄSTI KAVANDATUD UUSEHITIS AJALOOLISES KESKKONNAS

10. Maarjamäe lossi väliala, filmimuuseum ja hoidlahoone, Tallinn

Ajaloomuuseum; projekteerija BOA OÜ (koos Innopolis Insenerid Oüga); maastikuarhitektuurne projekt OÜ Lootusprojekt

Ajaloomuuseum on Maarjamäe lossi juurde rajanud efektse muuseumipargi, milles on omale sobiva koha leidnud nõukogude-aegsete monumentide kogu. Ka raske pärandiga on oluline tegeleda ning seda eksponeerida - pjedestaalilt alla toomine ning piiramisrõngasse või ringmängu asetamine on selleks tabav ja tark võimalus. Samuti väärivad esiletõstmist suvemõisakompleksi struktuuri ja mahtudega hästi kokku sobitatud uued filmimuuseumi hooned ning diskreetselt ent ennekõike laste jaoks äärmiselt põnevalt ja mänguliselt lahendatud väliala.

11. Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi külastuskeskus

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum eesotsas direktori Arne Tegelmanniga; projekteerija ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnamuuseum on samuti läbi viinud korraliku uuenduskuuri - peale ajaloolise kihelkonnakoolihoone restaureerimise on ehitatud ka kaasaegne külastuskeskus. Tunnustame lähenemist, et mälestis on säilitatud võimalikult autentsena ning kõikvõimalikud tänapäevased funktsioonid, mis vanasse majja ilma seda rikkumata hästi ära ei mahuks, viidud pigem uude majja.

12. Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja

Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus; projekteerija KAOS arhitektid OÜ

Vastseliina linnus on nii püha paik, et sellesse keskkonda millegi uue lisamine tekitas muinsuskaitsjate seas päris tuliseid diskussioone. Vastseliina palverändurite majast sai tänu tagasihoidlikule arhitektuursele lahendusele ja tundlikule maastikku paigutamisele siiski kenasti õnnestunud kaasaegne hoone, mis ei domineeri pretensioonika ajaloolise hoonestuse üle, vaid teeb sellele omal moel komplimendi. Kaasaeg ja keskaeg moodustavad terviku.

13. Rannamõisa kalmistu leinamaja

Harku vald; projekteerija Avaste Arhitektuuribüroo OÜ

Rannamõisa kiriku, algselt Ranna kabeli nime kandnud neogooti pühamu kõrvale uue tavandimaja kavandamisel alustati mõttest laiendada olemasolevat paekivist abihoonet. Aga siingi andis lõpuks hea tulemuse hoopis täitsa kaasaegse hoone projekteerimine kalmistualalt väljapoole. Nii sai vana jääda vanaks ja uus luua uut kvaliteeti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare