FOTOD: Marko Mihkelson asetas pärja Juminda merelahingus hukkunute mälestuseks
„Täna austame ja mälestame Jumindal kõiki selles Teise maailmasõja suures meretragöödias hukkunud inimesi, kes 75 aastat tagasi siin külma haua leidsid,“ ütles Mihkelson riigikogu pressiteenistuse teatel.
Kuigi ohvrite täpne arv on siiani ebaselge, hindavad ajaloolased, et Läänemere ja ka maailma meresõja ajaloo ühest ohvriterohkemas merelahingus hukkus 16 000 kuni 18 000 inimest.
1941. aasta 28. ja 29. augustil uputasid Juminda poolsaare lähedal soomlaste ja sakslaste rajatud miiniväljad, lennuväe rünnakud, torpeedod ning maaväe suurtükituli üle kuuekümne Tallinnast Kroonlinna evakueeruva Nõukogude Liidu Balti laevastiku sõjalaeva ja kaubalaeva.
Kolmandik uputatud laevadest olid Eestist, Lätist ja Leedust rekvireeritud laevad. Kümned laevad said vigastada. Suure osa laevadel olnutest moodustasid tuhanded sundevakueeritavad, sundmobiliseeritud kodanikud Eestit, Lätist ja Leedust, rekvireeritud laevade meeskonnad, aga ka punaväelased, nõukogude okupatsioonivõimude tegelased ja parteifunktsionärid.
„Me peame tegema kõik endast oleneva, et sellist tragöödiat enam mitte kunagi ei korduks ja et meie inimesed ei oleks enam mitte kunagi ainult väga halbade valikute ees,“ ütles Mihkelson. „Selleks, et meie inimesed oleksid kaljukindlat kaitstud, ega ei peaks enam mitte kunagi üle elama sõjaõudusi, ongi Eesti liitunud NATOga ja panustab kollektiivkaitsesse.“
Mihkelson tõi esile, et Juminda miinilahingu mälestusmärk on rajatud kodanikualgatuse korras, sest rannarahva kollektiivses mälus on siiani pildid ja lood nendest saatuslikest augustipäevadest.
Ta avaldas tänu ja tunnustust Juminda külaseltsile ja külavanem Karli Lambotile, kes on läbi aastakümnete olnud praeguse monumendi rajamise ja hooldamise eestvedajaks. Samuti tänas ta abi ja pühendumise eest oma elu Eestiga sidunud NSVL erukontradmiral Ivan Merkulovit.
Hingepalve ja pärgade asetamise järel vaatasid kokkutulnud Leesi rahvamajas dokumentaalfilmi „Põrgu Soome lahel“. Mälestusürituse korraldasid Juminda külaselts ja Kuusalu vallavalitsus, toetas Eesti kaitsevägi.
