Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti toetab igati Malta prioriteetide kuut teemavaldkonda, sest need on hetkel Euroopa Liidu jaoks teravalt päevakorral. Maasika sõnul on „nii ränne, siseturu arendamine, julgeolek, sotsiaalne kaasatus kui Euroopa Liidu lõunanaabrus ning merendus teemad, mis puudutavad otseselt meie kõigi igapäevaelu. Sõltumata asu- või elukohast on inimestele oluline turvalisus ja tervislik elukeskkond, võimalus õppida ja töötada, saada teenuseid ning tegelda ettevõtlusega. Euroopa Liidu nelja põhivabaduse tagamine pole kunagi olnud nii vajalik kui praegu.”

Liikmesriigid kõnelesid vajadusest hoida Euroopa Liidu ühtsust ja tugevdada majandust, selleks tuleb keskenduda nii ühtse turu, eriti digitaalse ühtse turu, samuti energialiidu arendamisele. Samuti pooldab Eesti Malta eesmärki naabruspoliitika riikide sidumisel Euroopaga, vajalik on tegelda nii lõuna- kui idapartnerlusega, et toetada nende soovi teha koostööd erinevates valdkondades.

Maasika hinnangul on Euroopa Liidu võimekus tegelda erinevate lahenduste otsimise, oma otsuste täitmise ja oma piiride kaitsmisega meie omavahelise koostöö lakmuspaber. "Ränne on see teema, kuhu praegu jookseb kokku kogu Euroopa Liidu solidaarsuse ja suutlikkuse probleemistik. Me vajame siin edasiminekut.”

Ebaseaduslikku majandusmigratsiooni aitavad pidurdada tagasivõtulepingute jõustamine ja tagasisaatmise tõhustamine. Matti Maasika sõnul toetab Eesti Malta ettepanekut suurendada Liibüas vabatahtliku tagasipöördumise programmi tegevusi ja mahtu, pakkudes selle kaudu võimalust pöörduda tagasi oma kodukohta. „Päritoluriikide suurem kaasamine ja tagasivõtulepingute jõustamine ning rakendamine aitavad meil takistada inimkaubitsejate võrgustike tegevust ja päästa inimelusid.“

Ministrid arutasid ka 3. veebruaril Maltal toimuva riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku kohtumise ettevalmistusi. Tippkohtumisel on kõne all nii Euroopa Liidu tuleviku kui välisrändega seotud teemad.