FOTOD | Maapoodide probleemid ootavad lahendusi: sotsiaalkomisjon kutsub kokku ühisistungi
Täna keskpäeval toimus riigikogu sotsiaalkomisjonis Eesti Väikekaupmeeste Liidu märgukirja “Maapoodide kaitseks koguti 31 000 allkirja” arutelu, kuhu oli kutsutud väikepoodnike ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Tegemist on ühe suurima allkirjade arvuga märgukirjaga, mis riigikogule lähetatud. Märgukiri kritiseeris jõuliselt nii aktsiisipoliitikat kui täiendavaid regulatsioone tubakaseaduses, mis sunnivad tubakatooteid leti alla peitma. Need muudatused süvendavad väikepoodnike sõnul aga piiri- ja salakaubandust või toovad kaasa vajaduse täiendavateks investeeringuteks niigi keerulises olukorras.
Tubakaseaduse muudatuste osas ollakse erimeelel
Ainsa väikekaupmeeste murena kuulub riigikogu sotsiaalkomisjoni pädevusse tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamine.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) kinnitas pärast kohtumist Delfile, et tubakaseaduse osas leiti väikepoodnikega üksmeel. “Kaupmehed nägid väga selgelt, et piirang, mis sunnib kauplejaid tulevikus tubakatoodetele kardina ette panema, nende tööd ei sega,” väitis Kütt.
Väikekaupmeeste liidu esindaja Margus Karro oli aga vastupidisel seisukohal. “Meie väljendasime seoses peitmisega üksmeelselt muret võimaliku salatubaka osakaalu suurenemise kohta. Seda muret koosolekul meid veenvalt ei leevendatud. Meie suhtumine oli peitmisele pigem eitav ja nende (komisjoni — toim) põhjendused kahepalgelised (suitsupaki pildid ja hinnad lubatakse välja panna, riiul lubatakse tagurpidi keerata) ja vastuolulised. Muutused toovad meile ebamugavusi ja kui sellega suureneb salaturu kasv, siis ka rahalist kahju.”
Sotsiaalkomisjon võttis vastu otsuse saata tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu suurde saali teisele lugemisele 6. detsembril. Kolmas lugemine on planeeritud 13. detsembrile.
Kütt märkis, et Itaalia ja Portugali pidurdamise tõttu veninud arutelu tubakaseaduse üle lükkab seaduse jõustumise 2019. aasta 1. jaanuarilt sama aasta 1. juulile. “Protseduuriliste ja menetluslike toimingute tegemisest läks pool aastat kaduma ja seadus jõustub hiljem, et ettevõtjad saaksid ette valmistuda,” sõnas Kütt.
Väikepoodnike mure arutatakse suuremas ringis
Kuna sotsiaalkomisjoni pädevusse teised väikepoodnike märgukirjas tõstatatud probleemid ei kuulu, tõdesid Küti sõnul väikekaupmehed, et märgukirja edastamine sotsiaalkomisjonile oma eesmärki ei täida.
Seetõttu tegi sotsiaalkomisjon ettepaneku rahandus-, majandus- ja maaelukomisjonile ettepaneku ühisistungiks. Kohale plaanitakse kutsuda ka MTA, PPA ja konjunktuuriinstituudi, et teemat järgmisel aastal laialdamiselt arutada. “Eelmine valitsus eraldas täiendavad vahendid MTA-le kontrolli tõhustamiseks. Vahendid on saadud kätte, aga tahame olukorrast ülevaadet saada.”
Sotsiaalkomisjoni juhi sõnul on väikepoodnikud eelkõige mures piiri- ja salakaubanduse pärast, samuti valmistab neile meelehärmi ketipoodidega konkureerimine.
Karro kinnitas seda ja märkis, et alkoholi ja tubaka salakaubanduse massiline kasv on viimasel paaril aastal väikeste poodide sulgemise peamine põhjus. Ühtlasi põhjustab salakaubandus Karro sõnul ka kontrollimatut alkoholismi kasvu.
Väikepoodide esindaja esitas ka kolmepunktilise ettepaneku salaturu ja alkoholismi vähendamiseks. “Esiteks aktsiisi alandamine — tuleb alandada aktsiise näiteks tasemini, mis oleks kuni 20 protsenti kallim Läti hindadest, võttes selle käiguga ära kuritegeliku kasu,” pakkus Karro.
“Teiseks tuleks kehtestada alkoholireklaami keeld nii meedias kui sotsiaalmeedias ja kohe (ei vaja selleks eelarve vahendeid) jääb ära ahvatlus ja väheneb järelkasv,” leidis Karro.
Kolmandana soovitas Karro keelata kampaaniad. “Hinnad on ühesugused kõikjal ja iga päev, mistõttu kaob ära vajadus ja ahvatlus osta varuks suuremaid koguseid.”
Väikepoodniku sõnul oleks valitsusel vaja vaid mõttemuutust, et leida lahendusi probleemile, selmet põhjendusi lahenduse võimatusele. “Viimane kehtib ka KOV-i ja ettevõtjate puhul — vaja vaid mõttemuutust.”
Kütt tunnistas, et ta ei tea, kui kaugele on valitsuses aktsiisipoliitika aruteludega jõutud.
“Väikepoodide läbimüük sõltub 40 protsenti, suveperioodil kuni 70 protsenti alkoholist. Alkohol ei ole meie komisjoni teema, aga mure elu ja kauplemise võimalikkuse pärast maal oli tõsine,” möönis sotsiaalkomisjoni esimees.
Kütt märkis, et alkoholiaktsiiside teema on otseselt rahanduskomisjoni teema. “Rahandusminister on see, kes valdab seda infot. Rahandusministri positsioon on olnud mitme ministri läbi IRLi positsioon,” lausus Kütt.
“Me kõik teame seda, et kui Eestis olid hinnad madalamad, oli Soome, kust siia tuldi. Siis see meile meeldis, aga teistpidi mitte. “Ma tean ka seda, et kolm riiki — Soome, Eesti ja Läti — on parlamentide tasemel kokku leppinud ka ühise kohtumise, et seda teemat kolme riigi vaates arutada,” rääkis Kütt.
Ta lisas, et väikepoodnikud küsisid, miks keegi salakaubandusega ei tegele ja miks lastakse sel toimuda. “Iga külavanem teab, kus müüakse maksumärgistamata sigarette. Sigaratte tuuakse ka läbi Läti Valgevenest, nii et see teema on laiem,” tõdes Kütt.
Istungist võtsid osa Eesti Väikekaupmeeste Liidu esindajad Rein Reinvee, Margus Karro ja Evi Aidberg ning sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin, keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling, rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht ja õigusnõunik Susanna Jurs.
