Marge Rammo Riigimetsa majandamise keskusest põhjendas puude maha võtmist puude halva seisukorraga. "Palju on seentest kahjustatud ja õõnsaid puid ning selle looduslik heitumine-murdumine võib kahjustada linnamäge ning selle pinnaskihtides leiduvaid väärtusi," selgitas Rammo puude mahavõtmise põhjuseid.

Samuti polnud mägi tema sõnul hästi vaadeldav. "Projekt näeb ette nõlval kõrghaljastuse osalist raiet, et avada vaateid arheoloogiamälestisele igast küljest," märkis Rammo. Ka oli Rammo sõnul vaja puud maha võtta linnamäe läheduses 0,14 hektarisel alal, kuhu rajatakse parkimisplats.

Tööde osas protesti avaldanud Indrek Vainut MTÜ-st Eesti Metsa Abiks eeltoodud seisukoht ei veena. "Enamik puid oli sada aastat vanad, mõned isegi veel vanemad, lausa üle 130 aasta vanad," kirjeldas ta Lõhavere mäel mõõtmisi, mille läbiviimise eesotsas ta oli. "Kas saja-aastased puud ei ole juba iseenesest vaatamisväärsus?" küsis Vainu.

"Meiega on mitu inimest võtnud ühendust ja olnud väga nördinud sellest, mis Lõhavere linnamäel toimub," rääkis Vain intervjuus Delfile sellest, kuidas ta Lõhaveres toimunud töödest teada sai.

Vainu sõnul ei mõista ta ka, miks võeti maha need paar puud, mis kasvasid mäe nõlvadel. "Sinna ei tule ju parkimisplatsi. Üks nendest puudest oli hiiglaslik üle 130 aasta vanune kask. Sinna otsa ronides nägi kõikjale üle Sakala metsade. Mitmed inimesed on mulle öelnud, et see puu oli neile püha," ütles Vainu olukorda kirjeldades.

Rammo RMK-st põhjendas jalamil kasvanud puude maharaiumist turvakaalutlustega. "Kuigi kaks kaske nõlva ülaosas oli esialgse plaani kohaselt kavas säilitada, muutusid need külastajatele ohtlikuks möödunud aasta augustis linnamäel toimunud etenduse ajal," selgitas Rammo. "Suure sademetehulga ja pehme pinnase tõttu hakkasid puud mäenõlval vajuma. Muinsusväärtuste säilimise tagamiseks need puud eemaldatakse," põhjendas ta puude mahavõtmist.

Rammo sõnul on projekt valminud koostöös muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi on Lõhaveres puude mahavõtmise kohta öelnud, et arheloogiamäelstisel kasvavad puud lõhuvad mälestist, kuid kuna Lõhavere linnamägi on suures osas läbi uuritud, oleks muinsuskaitse seisukohast neis osis võinud puud kasvama jääda. Kivi sõnul on tegemist lihtsalt valikutega: linnuse tegutsemise ajal ei kasvanud seal tema sõnul puid, kui loodusele ei saa Kivi arvates ka süüks panna, et ta inimestest tühjaks jäänud alad üle võtab.

Tööde kavandamisel on Rammo sõnul kaasatud on kohlikke huvigruppe. Põhja-Sakala valla keskkonna osakonna juhataja Kalevi Kauri avaldas Delfile antud kommentaaris RMK tegevusele täielikku toetust.

Vainu MTÜ-st Eesti Metsa Abiks suhtub sellesse umbusklikult. "Ilmselt on saadud mingid eurorahad ja siis ei ole osatud nendega midagi muud peale hakata, kui mingi parkla rajada," jäi Vainu turismiobjekti arendamise mõttekuses skeptiliseks. "Kas kohalikega üldse kooskõlastati? Harilikult toimuvad need kaasamiskoosolekud päevasel ajal nädala sees, kui väga vähesed saavad osaleda," pani Vainu ametkondade siiruse kodanike kaasamisel kahtluse alla.

"Ametkonnad ütlevad, et kõik on korras," väljendas Vainu oma arvamust puude raiumise ametliku vormistamise puudujääkide kohta. "Ega seal ei olegi millestki kinni hakata, välja arvatud emotsioon," tõi Vainu välja konflikti väärtushinnangutes.

Lõhavere maalinn oli kasutuses võitluses ristisõdijatest kolonistide vastu 13. sajandi alguses ja ka juba sellele eelneval 12. sajandil. Arvatakse ka, et Lõhavere oli muistsete sakalaste vanema Lembitu kants.