Kell 12 alanud mälestustseremoonial astusid üles välisminister Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ja diplomaatilise korpuse esindaja Norra suursaadik Eestis Lise Kleven Grevstadt.

Välisminister Urmas Paet ütles riiklikul mälestustseremoonial, et Eesti roll on toetada agressiooni ohvriks langenuid. „Totalitaarsete režiimide vägivalla alt vabanenuna on meil kogemused, mis aitavad praegu maailmas toimuvat õigesti mõista ja lahendusi pakkuda,“ ütles välisminister. „Minevikukogemused ütlevad meile, et agressioonile tuleb kindlasti ühiselt vastu seista, juhtugu see meile lähedal või kaugel. Süüria pagulasi, Iraagi mässuliste ohvreid ja Ukraina elanikke abistades anname oma panuse vägivalla peatamiseks,“ lisas ta.

Paet meenutas, et MRP salaprotokollidega jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. “Kahjuks pole soov omada mõjusfääre kadunud ka tänapäeval,” ütles välisminister. “Eesti kindel seisukoht on, et igal riigil on õigus valida endale oma arengusuund. Peame toetama oma iseseisvuse eest võitlevat ja Euroopaga tihedamalt lõimuda soovivat Ukrainat,” ütles Paet ja lisas, et Eesti aitab Ukrainat mitmel viisil. “Osaleme Euroopa Liidu ja NATO poliitikate kujundamises, saadame oma eksperte Ukrainas toimuvatele rahvusvahelistele missioonidele, pakume ravivõimalusi konfliktis haavatasaanutele ning aitame Ukrainat reformide läbiviimisel,” ütles ta.

Välisministri sõnul ei meenutata tänasel päeval totalitarismi ohvreid ainult Euroopas, vaid ka teisel pool Atlandi ookeani, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus seda päeva tuntakse Musta Lindi päevana. “Atlandi-ülese suhte tugevust ja kõrget taset rõhutab septembri alguses toimuv Ameerika Ühendriikide presidendi visiit Eestisse,” ütles Paet. “Ainult koos teistega tegutsedes saame olla kindlad, et meie kõigi julgeolek on tagatud,” lisas ta.

Mälestuspalvuse viis läbi EELK peapiiskop Andres Põder. Esines kaitseliidu Tallinna maleva orkester ning võidusamba jalamile asetati kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad.