"Meie jaoks on tähtis, et saaksime koos teiste riikide kaitseväelastega teenides rääkida oma lugu," ütles Eesti kontingendi ülem kapten Mario Lementa, kelle sõnul on valminud müürikunstil ning täna Liibanonis aset leidval Eesti taasiseseisvumispäeva teemaõhtul kanda eriline roll.

"Kui tahame, et relvavendlusel põhinevad suhted kestma jääksid, siis peame hoolitsema selle eest, et kaasvõitlejad teaksid midagi meie kultuurist ja ajaloost ning oskaksid leida seiku, mis meid seovad," lisas Lementa.

Iiri rahuvalvajate algatusel valminud teosed kanti Eesti rahuvalvajate At Tiris asuva põhibaasi UNP 2-45 betoonist kaitsevallidele Soome-Iiri pataljoni rahuvalvajate ühisel ettevõtmisel. Ürituse Eesti-poolse eestvedaja vanemveebel Raul Ormani sõnul valiti Eestit esindama Scoutspataljoni lipult pärit Püha Jüri. "Scoutspataljon paneb välja välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste põhituumiku, samuti on Püha Jüri näol tegu kõikide sõjameeste kaitsepühakuga, mis seob meid Iiri ja Soome kaasvõitlejatega," põhjendas Orman.

Pataljoni kolme rahvust esindavad kolm erinevat sõjakangelast või nende kaitsjat ja üks ühine abstraktne kangelane. Kõigi maalingute valmimisel oma panuse andnud Iiri rahuvalvaja reamees Thomas Dilloni sõnul pärineb müürimaalingute traditsioon Põhja-Iirimaalt, kus katoliiklased ja protestandid nendega oma piirkondi märgistavad. "Siin Liibanonis aitavad maalingud sõdurite ellu vaheldust tuua," lisas Dillon, kes leidis omale abilised pataljonis liikvele lastud sõna abil.

Taasiseseisvumispäeva õhtul tutvustavad kaitseväelased Eestit viktoriiniga ning kodust saadetud maiustustega. Samuti saavad rahuvalvajad vaadata filmi laulvast revolutsioonist.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii.