FOTOD: Laar asetas vastupanuvõitlejatele pärja
Keskpäeval toimub samas Eesti Memento Liidu poolt korraldatud kõnekoosolek ning õhtul algusega kell 20 tähistavad üliõpilased päeva ühise laulmise ja kontserdiga, kus astub üles Taavi Peterson.
Ajaloost
1944. aasta septembri lõpupäevil, ei suutnud Saksa okupatsioonijõud Tallinnas võimu enam hoida.
19. septembril 1944 nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots põhiseaduse kohaselt ametisse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse eesotsas Otto Tiefiga, Pika Hermanni tornitipus lehvis 22. septembril sini-must-valge.
Tief ja tema ministrid teadsid, et neid võib oodata samahästi nii Gestapo kui ka NKVD vangikong. Nendel meestel aitas hirmutunde ületada usk demokraatiasse ja Eesti vabadusse, usk sellesse, et me väärime paremat tulevikku kui võõrvõimu okupatsioon.
Nad uskusid, et iseseisvumine suurvõimude vahelise heitluse võimuvaakumi ajal on võimalik. Kuigi neile isiklikult ei jäänud vangikong tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.
Andmed on vastukäivad
Kaitseminister ja ajaloolane Mart Laar rääkis Kuku raadios, et selle päeva tegelikud sündmused omavad vastukäivaid andmeid.
Laskurkorpuse inimesed on tema sõnul kinnitanud, et nemad seda sini-must-valget maha ei võtnud ja neist jäi see Toompea tormi alles.
Laari sõnul laskurkorpus siiski osales Otto Tiefi valitsuse kukutamises. „Täna varahommikul 1944. aastal tungisid laskurkorpuse mehed Tallinna, nende vastas seisid teised eesti sõdurid,“ kirjeldas Laar keerulist ajaloolist hetke. „Tõde takkajärgi välja tuua on väga raske.“
Laari sõnul ei uskunud ja lootnud Otto Tief ega tema kaaslased midagi erilist. „Tegemist oli realistlike ja mõtlevate inimestega ja midagi nad ei lootnud,“ kõneles Laar. Kogu Tiefi valitsus oli tema sõnul elav näide sellest, kuidas inimesed täidavad oma kohust.
Laar märkis, et paljud mehed, kes surid ja langesid, surid üksi, ilma tunnistajateta. Selles mõttes võib neid kõiki pidada kangelasteks.
