FOTOD | Kultuurikatla korsten, mille kõrval hiljuti kõndisid Euroopa juhid, hakkas taas kivitükke poetama
Sel esmaspäeval hakkas Kultuurikatla korstnalt maapinnale langema telliskivipuru. Kultuurikatel reageeris võimalikule ohule kiiresti, paigutades korstna ümber ohutussildid ja paigaldades külastajatele ja töötajatele ohutuks läbipääsuks igaks juhuks ajutise tunneli.
Kultuurikatla kommunikatsiooniinimene Erle Allas rõhutab, et tegu on pigem ennetava tegevuse kui tõsise ohuga, pudeneb vaid väiksemat kivipuru. „Korsten ise on igati stabiilne ja püsib turvaliselt püsti,” kinnitas Allas.
Kultuurikatla korsten on ehitatud 1948. aastal. Korsten on renoveeritud 2015. aastal ning 2017. aasta kevadel paigaldati korstna ümber nn kivipüüdur, mille ülesanne on takistada korstna küljest aeg-ajalt pudeneda võiva kivipuru või väiksemate telliskivi tükkide kukkumist. Esmaspäeval langes kivipuru siiski maapinnale. „Et mitte seada ohtu korstna läheduses liikuvaid inimesi ja seal parkivaid sõidukeid, peame kasutusele võtma lisaabinõud, püüdmaks kinni ka kivipüüdurist kaugemale põrkuda võivad pudemed. Ühe võimalusena kaalume korstna välispinnale kiviprahi pudenemist takistava võrgu paigaldamist,” nentis Allas. Kultuurikatla kõik sündmused toimuvad plaanipäraselt.
Kultuurikatla korsten on Kultuurimälestisena kaitse all olev objekt ning igasugused parandustööd tuleb kooskõlastada erinevate ametkondadega.
TTÜ emeriitprofessor Karl Õiger, kes on aastaid tagasi ise Kultuurikatla korstna olukorda hindamas käinud, märkis, et korstenast on kivitükke pudenenud kaua, kuid tervikuna peaks korsten praegu tõesti olema stabiilne. „Eks tuleb korsten üle käia ja lagunevad kivid asendada,” tõdes professor.
