„Täna 88 aastat hiljem tollest ööst ja pärast 21 aastat iseseisvuse taastamist võib olla raske täielikult mõista tolle aja olustikku. Mõista, mida inimesed mõtlesid ja tundsid neli aastat pärast Vabadussõja lõppu,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu. „Kuid olen ma kindel, et ka tänase Kõrgema Sõjakooli õppurid jagavad tolle aja õppuritega samasid
omadusi ja väärtusi ning me saame aru, mis tingis sõjakooli kadettide kompromissitu valmiduse ja ennastsalgava ohverduse riigi ja kaasvõitlejate ees,“ lisas ta.

Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistusid „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures kell 5.25 - samal kellaajal, kui mässajad ründasid 88 aastat tagasi Tondi sõjakooli. Vaatamata ootamatule rünnakule mässajate katse sõjakooli üle võtta nurjus, kuid kooli ja oma kaaslasi kaitstes andsid oma elu kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes
on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Pärast pärja asetamist monumendi jalamile viisid kadetid mälestuspärjad ka langenud kadettide haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartus Garnisoni kalmistul, Jõgeval Laiusevälja kalmistul ja Võrumaal Vastseliina kalmistule. Linna poolt asetas monumendile pärja abilinnapea Kalle Klandorf.

Kommunistide 1924. aasta riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata Eesti pealinna olulisemad riigiasutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada 1.detsembri varahommikul rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.

Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas.

Algne,1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.