Koostöö Kogu nõukogu nimetas 16 ümarlaua liiget. Nendeks said heategevusfondi juhataja Piet Boerefijn, vabakutseline ajakirjanik Scott Diel, kommunikatsioonispetsialist Jekaterina Eilart, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdan, riigiametnik Tatjana Kiilo, kommunikatsioonispetsialist Natalja Kitam, infotehnoloogia ettevõtja Taavi Kotka, treener Mihhail Kõlvart, semiootikateadlane Daniele Monticelli, lastepsühholoog Jelena Parfjonova, rahvussuhete uurija ja meediaspetsialist Pille Petersoo, ajaloo-ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov, Juudi kogukonna sekretär Juka Samogina, ettevõtte juht Sami Seppänen, Jõhvi Kontserdimaja direktor Piia Tamm ja filosoofia professor Tõnu Viik.

Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu organitele. Taolisi nõuandva õigusega dialoogiplatvorme, mis analüüsivad ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonna sidususe tugevdamiseks võib leida paljudest Euroopa riikidest (nt Soome, Taani, Holland, Norra jt).

„Vajadus taolise mittepoliitilise dialoogiplatvormi järele on olnud juba ammu. Oleme seda korduvalt kuulnud oma kaasmaalaste mõtteavaldustes, mida toetavad mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused. Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatuse või nõukojaga. Pigem loob see head eeldused aruteludeks, et kujundada tõenduspõhiselt ja eksperthinnangutele tuginedes ettepanekud otsustajatele,“ ütles Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare.

Eesti Vabariik on rahvusriik, kuid meie ühiskond on mitmerahvuseline – 31% Eesti elanikest on teiste rahvuste esindajad. Eestis elab üle saja erineva rahvuse esindaja ning samuti üle saja erineva riigi kodaniku. Piirivalve- ja politseiameti ning rahvastikuregistri andmetel elab Eestis üle 200 000 kolmanda riigi kodaniku ning üle 11 000 Euroopa Liidu kodaniku.

„Arvestades alanud aastakümnel süvenevaid rahvastikuprotsesse, eelkõige tööealise elanikkonna järjepidevat vähenemist, on üha olulisem, milline on Eestis elavate teiste rahvaste rakendatus tööturul, samuti roll ja motivatsioon meie ühise riigi arendamisel. Just tulevikku suunatud vaade võiks olla see, mis ühendab rahvuste ümarlaua ühiseid ettevõtmisi,“ kommentaaris Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls.

Eesti Koostöö Kogu on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.