FOTOD: Jaan Poska sünnikodu kõrval asuva kiriku kuppel ähvardab alla kukkuda
Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvee sõnul pole Laiuse puukirik kaitse all (ja seda ei kavatseta ka kaitse alla võtta), mistõttu pole muinsuskaitseametil õigust omanikult selle korda tegemist nõuda.
„Seisukord on loomulikult avariiline. Katuseta on ta juba tükk aega, tornil hakkab kuppel ära kukkuma,“ lausus Raidvee. „Mina näen, et omanik peaks panustama. Vähemalt miinimumigi,“ lisas ta.
Kiriku omanik on Eesti apostlik-õigeusu kirik, kelle kantsler Martin Toon aga ütleb ausalt, et nad ei kavatse trööstitus seisus kirikut remontida, ka mitte sedavõrd, et selle säilimine tagatud oleks.
„EAÕK on majandusliku toimimise mõttes mittetulundusühing, kelle tööks vajalikud vahendid kogutakse eelkõige annetustest, millest kahjuks ei piisa isegi tegutsevate kirikute korrashoiuks ja restaureerimiseks, rääkimata kirikuvaremete korrastamisest,“ ütles Toon.
Kui kirik oleks kaitse all, siis saaks taastamiseks toetust taotleda muinsuskaitseametilt, kuid pealehakkamise korral võib erinevate projektide raames renoveerida õnnestuda ka selliseid kirikuid, mis kaitse all ei ole. Selleks peaks aga tahe olema kohalikul kogukonnal.
„Seal ei ole sellist kogukonda, kes tahaks väliõhtuid näiteks teha, mille pärast keegi võiks anda mingist projektist raha. Seal on küll küla ja ei ole ainult vanainimesed, aga nad on sellised vaiksed ja ajavad oma asju,“ märkis Raidvee.
Tegelikult poleks ka EAÕK huvitatud sellest, et kirik tehtaks korda ilmalikke üritusi silmas pidades. „Tartu piiskop Eelija ootab heameelega initsiatiivi kohaliku kogukonna poolt, mille sisuks on õigeusklike koguduslik kooskäimine ja üheks eesmärgiks ka oma ajaloolise Laiusevälja kirikuhoone taastamine,“ rääkis Toon.
Kogudust ei tegutse kiriku juures juba aastakümneid, seetõttu pole EAÕK vaatevinklist kedagi, kelle jaoks seda renoveerida. „Õigeusu kirikuhoone on alati mõeldud kohalikule kogudusele liturgiate ja teenistuste tarbeks. Kui puudub kogudus või vähemalt õigeusklik väike kogukond, siis ei ole kirikul ka otsest kasutusotstarvet,“ ütles Toon.
Raidvee sõnul on kiriku kordategemisest huvitatud grupp inimesi, kes elab püsivalt aga hoopis Tallinnas ja käib Laiusel paar korda aastas, et külastada esivanemate haudu. Kuid pole kuigi realistlik, et nad kiriku oma vahenditest korda teeksid, et seal kord või paar aastas teenistust korraldada.
Hetkel paistab, et Jaan Poska sünnipaiga juures asuv kirik, kus Poska isa preestrina töötas, on hukule määratud. „Tegelikult ta on hääbuv kirik. Mälestisi on ka selliseid, et laiutad käsi, et ongi hääbuv. Vahel ei ole omanikku või on omanik nii vana või tal pole endal elamisekski raha,“ märkis Raidvee.
31 õigeusu kirikuvaret
Martin Tooni sõnul kannatas Eesti apostlik-õigeusu kirik okupatsiooniperioodil kõige enam ja omandireformi käigus saadi tagasi 26 varemetes õigeusu kirikut, mille laastas kommunistliku režiimi hävitustöö. Veel on Eestis viis õigeusu kirikuvaret, mis on jäänud kas omavalitsuse bilanssi või on nüüdseks eraomandis.
Peale nende hävis ja hävitati Teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni aastatel täielikult 12 õigeusu kirikut.
Peaaegu kõik 72 EAÕK tegutsevat ja kasutuskõlbulikku kirikut vajab vähem või rohkem investeeringuid ja päris lõpuni korras pole neist veel ükski.
