FOTOD JA VIDEO | Vanausulised näitasid Kristiines ligi 200 000 euro eest remonditud palvelat

 (12)

Kristiines asuva ainulaadse vanausuliste palvela ehitustööd jõudsid täna lõpule. Vastrenoveeritud hoonega olid tutvuma tulnud abilinnapea Andrei Novikov, Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ja linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

Kogudus tänas kõiki, kes aitasid juba teise remondi tegemisel kaasa. Kogudus märkis ka ära, et kõige raskem ja valusam hetk remondi ajal oli palvela ruumi restaureerimine. "Probleemid olid väga suured, põrand oli alla vajunud ja poolteist aastat ei saanud siin üldse palvetada. Palvetasime kõrvalruumis," rääkis vanausuliste koguduse liige.

Praeguseks on remonditöödega jõutud otsakorrale ja koguduse liikmed on rahulikud, õnnelikud, tänulikud ning soovivad kõigile tervist ja edu.

Linnaplaneerimisemeti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et kui tema rohkem, kui kümme aastat tagasi maja külastas, ei uskunud ta, et tegemist on sakraalhoonega. "Kui sisenesin majja ja nägin imeilusat ikonostaasi koos ikoonidega, tuli üllatuseks, et need ei olegi riikliku kaitse all. Peale seda otsustasime teha riigile ettepaneku võtta need kaitse alla,".

"Mul on väga suur rõõm, et tänase päevaga saab kinnitada, et suur töö jõudsid lõpufaasi," lisas ta.

Abilinnapea Andrei Novikov märkis, et Kibuvitsa palvela hoonest on nüüdseks saanud omaette väärtus. "Mis puudutab Eesti kultuurilist tausta, siis on see kindlasti väga omapärane. Ühtegi teist analoogset hoonet ei ole Harjumaal ega paljudes teistes omavalitsustes."

Ta rõhus ka sellele, et kirikute renoveerimine suurendab kogudusi. "Praktika näitab, et kirikuhooned, mis on taastatud ja mis on saanud omale uue sise- ja välisilme, milles on paranenud ka igapäevased olmetingimused, on üha enam kujunemas sellisteks kohtadeks, mis tekitavad olukorra, kus kogudused suurenevad."

„Tänaseks on remonditud kogu hoone, muuhulgas on vahetatud ka elektrijuhtmestikud ja uuendatud kanalisatsioon. Ühtekokku läksid palvela taastamistööd maksma ligemale 200 000 eurot," lisas ta.

Palvela ehitati 1930. aastal Kristiinesse koguduse liikme annetatud krundile. Hoone laienduse ja ikonostaasi projekti autoriks oli Nikolai Thamm noorem. 1960. aastatel kaotas lihtne kogudusehoone kõik oma funktsioonile viitavad elemendid, sh sibulkupliga torni.

Kümmekond aastat tagasi tunnistati vanausuliste palvela ja selle ikoonid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna soovitusel kultuurimälestisteks. Hoone otsustati rekonstrueerida esialgsel kujul, muuhulgas otsustati taastada ka sibulkupliga harjatorn.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare