FOTOD ja VIDEO SÜNDMUSKOHALT: Vantaa tulistamise tagamaad: eestlastest narkoärikate võimuvõitlus maksis noormehele jala
Pimedal novembriõhtul kõnnivad kaks meest Soomes Vantaa linnas Myyrmäe rongijaama juures oleva kortermaja ette. Viimase trepikoja juures astub neile ligi Tanel. Eestlased jõuavad omavahel mõne sõna vahetada, kui algab kähmlus, mille käigus tulistatakse pumppüssist Tanelile kaks korda jalga.
Pärast esimest lasku jooksevad Taneli sõbrad kortermajast välja ning astuvad tema kaitseks välja. Nii saab tulistajaga koos olnud 31-aastane mees, nimetagem teda Jüriks, löögid nii näkku kui ka kõhupiirkonda. Peatselt kostab teinegi lask, mille järel pistab tulistaja pumppüssi seljakotti ning jookseb minema. Tanel sai haavlitega tabamuse sääremarja ning jalalabasse ning jääb maja ette lebama, temast paari meetri kaugusel on Jüri.
Politsei saabub mõne minuti pärast. Tänaseni on tulistaja endiselt jooksus, Jüri on vahi all kuni 26. jaanuaril toimuva kohtuistungini ning Tanelil amputeeriti 6. detsembril jalg altpoolt põlve, kinnitasid lähedased.
Missugune näeb välja tulistamispaik, vaata videost!
Eestlaste omavahelised arveteklaarimised on Soome politseile juba tuttavad: tihtipeale lõppevad kaklused haiglas traumapunktis. Osapooled ise kui ka pealtnägijad jäävad aga üldjuhul napisõnaliseks. Ka viimaste aastate tõsiseima juhtumi puhul, kus rahvuskaaslaste võimuvõitlusesse haarati relv, on haiglas arstide järelevalve all viibiv Tanel kidakeelne ning ei soovi politseiga koostööd teha. "Ta teab, kes teda tulistas, aga ta ei ütle meile seda," tõi uurimistalituse juht Kimmo Hyvärinen näite eestlase suhtumisest. "Ma ei mäleta, et Vantaas või siis lähedal oleks olnud eestlaste omavahelist tulistamist," lisas ta.
Loo autorile teadaolevalt on tegemist kahe kuritegeliku jõugu omavahelise võimuvõitlusega, mis hõlmab endas nii organiseeritud kui ka narkokuritegevust. Seda informatsiooni ei lükanud ümber ka Soome politsei uurija Kimmo Hyvärinen ega Soome narkokuritegude talituse juht Christer Ahlgren, kes teemat laiemalt selgitades toovad välja kurjakuulutava tõsiasja: viimase kahe aasta jooksul on kauplemine narkootikumidega ning organiseeritud kuritegevus nii Helsingis kui selle lähistel üha jõulisemalt pead tõstmas ning suur roll on selles eestlastel.
Kui palju eri grupeeringuid on, ei saa uurijad kindlalt öelda, kuid tööjaotus on neil kõigil sarnane: kes tegeleb narkootikumide edasimüügiga, kes röövide ja muu kuritegevusega. Jõukudesse kuuluvad nii nooremad mehed, kes elavad ja töötavad Soomes, kui ka need, kes on kehtiva töölepinguta. Oma osa on ka neil, kes elavad Eestis ning reisivad Eesti ja Soome vahel. "Kui nad nagunii reisivad ja on kursis kohapealse eluga, on nende kaudu lihtsam narkootikume üle vedada," lisas Hyvärinen. Siinkohal on Eesti ja Soome politsei koostöö pea igapäevane ning aastatega on üha rohkem amfetamiini konfiskeeritud.
Võrreldes aastaga 2011 on konfiskeeritud amfetamiini hulk mitmekordistunud. Kui aastal 2011 tabati Soomest 71 kilo amfetamiini, siis aastal 2014 oli selleks arvuks 298. Tänavu on kuue kuuga Soomes konfiskeeritud 122 kilogrammi amfetamiini. Eestis on numbrid küll tagasihoidlikumad, kuid näitavad tõusujoont: 2015. aasta kümne kuuga on tabatud 115 kilogrammi amfetamiini. "Amfetamiin on peamine: tuleb Hollandist ja Eestist, tegemist on valmisproduktiga," tõi Ahlgren esile.
Tõepoolest, võrreldes amfetamiini kilohinda Eestis ja Soomes, on vahe pea kahekordne. Kui Eestis on võimalik ühe kilo amfetamiini vahendamise eest teenida 3000 eurot, siis Soomes on tasuks 6000 eurot. Lapimaal võib kilo kvaliteetse amfetamiini vahendamise eest saata 10 000 eurot. Eesti keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo juhi Ago Leisi sõnul võib amfetamiiniäris osalevate eestlaste hulk ulatuda sadadesse.
Vaata tabelist, kui palju on amfetamiini konfiskeeritud. Aastal 2015 on välja toodud Soomes kuue kuu ja Eestis kümne kuu statistika.
Allikad: Eesti ja Soome keskkriminaalpolitsei
"See on nii lähedal, avatud ja siia on hea reisida. See võib olla üks põhjus, miks nii paljud eestlased tulevad siia organiseeritud kuritegevusi, sealhulgas ka narkokuritegusid tegema," lisas Ahlgren, ja tõdes, et kui Soomes poleks narkootikumidele turgu, siis ilmselt neid ka ei toodaks siia. "Seda oleks liiga kallis ära visata," lisas ta.
Menetluse juht Kimmo Hyvärinen tõi välja, et üldjuhul on tegemist inimestega, kes on ühel või teisel põhjusel juba varasemalt kas Eesti või Soome politsei huviorbiiti sattunud. "Loomulikult on Soome politseil muid probleeme: varjupaigataotlejate hulgas näeme praegu samasugust kasvavat organiseeritud kuritegevuse ja narkokuritegude trendi, kuid praegu räägime ikkagi peamiselt eestlastest," ütles Hyvärinen kokkuvõtteks.
Vaata videost, kuidas kirjeldas juhtunut uurija!
Hea lugeja, kui sul on veel infot selle instidendi või mõne muu eestlaste kahtlaste äridega seotud juhtumi kohta, siis ootame neid aadressile vihje@delfi.ee. Anonüümsus vajadusel garanteeritakse.
TAUST:
30. novembril Soomes Vantaas Myyrmäe rongijaamas toimunud tulistamises olid osalisteks eestlased, kes omavahel arveid klaarisid. Politsei teatel toimus tulistamine pärast kella 17.30. Haiglasse viidi kaks meest, kellest üks sai vigastada tulistamise tagajärjel. Üks meestest on 31-aastane ja teine 25-aastane Tanel. Mehed olid omavahel varasemast ajast tuttavad ning üks eestlastest on endiselt jooksus. Esialgsetel andmetel olid mehed tüli ajal alkoholijoobes.
Tanel on kriminaalse taustaga: aastal 2013 on ta süüdi mõistetud narkojoobes mootorsõiduki juhtimises ning avaliku korra rikkumises. Ka joobes tülinormine on tagaotsitavale eestlasele juba varasemast tuttav, kui Tanel, olles agressiivselt meelestatud ja joobes, hakkas tülitama ühes Rakvere kiirsöögikohas olnud seltskonda, eriti üht tütarlast. "Mis sa passid siin?" sõnas Tanel tütarlapse eest välja astunud mehele, võttes tal jopest kinni ja tõukas teda vastu seinal rippuvat menüüd. Seejärel lõi Tanel talle parema käe rusikaga ühe korra näkku ja tahtis veel lüüa, kuid kannatanu suutis ülejäänud löögid tõrjuda. Oma tegevusega põhjustas Tanel kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - nina lahtise haava ja ninaluu murru.
