FOTOD JA VIDEO: Lapini rekordiline seinamaal asub Soome ühes käidavamas kohas

Täna avati Vantaa lennuvälja lähedal asuv Kivistö metrookompleks, mille üheks osaks on ka jalakäijate ning jalgratturite tunnel. Selle seinal, koguni 300 meetril, laiub Eesti kunsti elava legendi Leonhard Lapini töö „Värviõpetus".

„Hetkel on üldine ehitustöö veel pooleli, näiteks polnud veel valgustust tunnelisse paigaldatud ja kunstiteos nii hästi veel mängima ei hakanud. Aga kui ette kujutada valmis tunnelis rattaga sõitmist, siis saab selle töö mõju vägev olema," ütles kohapeal käinud Delfi fotograaf.

Millega on tegemist?

Juunikuus keerasid Soome maalrid värvipottidel kaaned pealt ja hakkasid 300-meetrisele seinale triipe värvima. Vantaa Kivistö linnaosa metroopeatuse juures on nüüd üks suuremaid Eesti kunstniku loodud seinamaale. Eesti kunsti elav klassik Leonhard Lapin ise hindab, et tema teos „Värviõpetus" Kivistös võibki olla neist suurim.

Soomlased on saamas valmis hiiglasliku projektiga, mis ühendab Vantaa lennujaama Helsingi metroovõrguga ja nii tekib ringmetroo. Peale tunnelite ja maapealsete rööparadade on soomlased leidnud aega mõelda ka silmailule: pea igasse peatusse on tellitud ka kunsti.

„Paljudesse peatustesse on kunsti plaanitud, aga Kivistösse mitte. Kivistö peatuses on 400-meetrine jalakäijate tunnel ja ma arvasin, et Leonhardi värvikoodid oleksid seal huvitavad," märkis Kivistö jaama arhitekt, Helsingis tegutseva arhitektuuribüroo B&M Architects partner Jussi Murole Päevalehele käesoleva aasta juunis. „Meil õnnestus Vantaa linna veenda, et nad palkaksid Leonhardi oma kunsti tegema."

Projekti planeerijate hinnangul saabki Kivistöst Vantaa lennujaama peatuse kõrval üks sõitjaterohkemaid Helsingi metroojaamu. Juba praegu kasutab metrood 62 miljonit sõitjat aastas.

Kunstiakadeemia õppejõuna on Lapin noortele kunstnikele pikka aega värviõpetust ja kompositsiooni selgitanud, teinud triibustikest maaliseeriaid ja avaldanud raamatu arhetüüpsest värviõpetusest.

Niisiis pole tema triibuline teos juhuslik värvilahendus, vaid järgib seaduspära ja kultuuritausta nagu Eesti rahvarõivaste triibustikki, mida pole niisama lihtne järele teha, osutas Helme. „Lapin on väga pedagoogiline kunstnik, tema õpetuses on tugev iva sees," märkis ta. „Kui triipkood tuli, leidis ta meelepärase, selge ja loogilise struktuuri, mida kunstnik saab omatahtsi modifitseerida. Pealegi on värviõpetus alati kunstiõppes oluline."

Lapin nimetas, et hindab Soome arhitektuuri just arhitektide ja maalikunstnike koostöö tõttu: esimesed tegelevad tehnilise, teised värvilahendusega. Tulemus on tema sõnul delikaatne ja väljapeetud, lisas ta.