„Olen uhke meie ajateenijate üle, kes on olnud head õppurid ja meie ohvitseride üle, kes on olnud neile head õpetajad,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves, külastades Kevadtormi.

"Õppus kinnitab, et ajateenistuse säilitamine on olnud Eesti õige otsus, mis kasvatab nende noorte meeste hulka, kes tahavad ja oskavad vajadusel oma riiki koos liitlastega kaitsta,“ kinnitas riigipea. "Nad mõistavad sageli teistest selgemini: vabadus ei ole vaid õigus kurta, vaid vabadus on võimalik ainult koos valmidusega seda vabadust kaitsta."

Ilves pidas oluliseks, et Kevadtormil osalevad ka meie NATO liitlased Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Poolast, Belgiast, Lätist ja Leedust – kokku üle 400 sõjaväelase.

"Nii annab õppus, millega harjutatakse Eesti kui ühe NATO liikmesmaa kaitsmist, kinnituse alliansi sisemisest solidaarsusest ja üksteise toetamisest," rõhutas president Ilves.

Ta tunnustas kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil kokku ligi 5000 kaitseväelasega Kevadtorm toimub, abi ja toetuse eest: "See on suurepärane näide kaitseväe ja õppuse vajalikkust mõistvate omavalitsuste koostööst."

Sõdurilehele intervjuud andes nimetas riigipea Eesti rahvusvahelisteks nn militaartugevusteks küberjulgeolekusse panustamist, erioperatsioonide võimekust ja eriliselt professionaalseid demineerijaid. Vastuseks küsimusele, kas Eesti kaitsevägi peaks Afganistanist lahkumise järel osalema ka edaspidi kriisikolletes, vastas president Ilves: "Absoluutselt. Kuidas muidu saaks meie kaitseväelased päris kriisiolukorra kogemust?"

Presidenti kui riigikaitse kõrgemat juhti saatsid Kevadtormil kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja õppuse üldjuht kolonel Artur Tiganik. President tutvus õppuse operatiivstaabiga, kohtus Eesti, Leedu, Läti ja Suurbritannia kaitseväelastega ning sõi sõdurilõunat.

Õppusel osaleb kokku üle 4000 kaitseväelase, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku.