Esmajoones loob see riigipea sõnul kriisiolukorra tekkides senisest märksa parema võimaluse liitlasvägede ja nende varustuse Eestisse toomiseks, sest: “Eesti-suguse väikeriigi puhul on selge, et tõsise sõjalise kriisi olukorras vajame liitlaste abi. Ja selge on ka see, et parimagi tahtmise korral pole võimalik seda abi osutada, kui puudub vajalik infrastruktuur. Olgem ausad, tänaseni on olnud meie võime õhutranspordiga saabuvat liitlaste abi vastu võtta väga piiratud.”

President Ilves rõhutas ka, et 2012. aastast, kui Ämari lennubaas lõplikult valmib, on NATO käsutuses üks meie piirkonna moodsamaid õhuväebaase, mis kindlasti aitab kaasa alliansi õhuturbemissiooni efektiivsusele.

“Ämari lennubaasi ehitamine Eesti riigi ja NATO kaasfinantseerimisel näitab kujukalt, et igapäevaelus liitlaste vaheline solidaarsus toimib. Nagu teame, tasus NATO projekti maksumusest ligikaudu 35 protsenti, mis on väga tõsiseltvõetav summa, arvestades, et projekti kogumaksumus on üle miljardi krooni,” kõneles riigipea.

“See näitab, et NATO liitlased saavad aru, et uute liikmesriikide julgeoleku kindlustamine on kogu allianssi seisukohast oluline. NATO otsus Ämari lennubaasi ehitust finantseerida on oluline ka seetõttu, et see tehti oludes, kus NATO eelarve on kalli ja keeruka Afganistani-missiooni tõttu üsnagi kriitilises seisus.”

President Ilves meenutas, et NATO valmisolek liitlasriike toetada eeldab ka meilt valmisolekut riigikaitse nimel vaeva näha ja riigikaitset arvestataval tasemel rahastada.

“Seetõttu pean väga oluliseks, et Eesti on suutnud majanduskriisi ajal hoida riigikaitsekulutusi kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist piirimail ja valitsus on langetanud ka põhimõttelise otsuse jõuda 2012.aasta riigieelarves kahe protsendini. Mida rohkem riik ise riigikaitsesse panustab, seda tõsisemalt ka tema seisukohtadega julgeolekupoliitikas arvestatakse, nii NATO-s kui muudes organisatsioonides,” ütles president.

Aaviksoo: Ämari muutub kriisi korral liitlaste jaoks peamiseks õhuväravaks

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Ämaris, et võimaliku kriisi korral on Eesti julgeoleku ja heidutusvõime seisukohast ülioluline, et liitlasväed saaksid võimalikult kiiresti transportida Eestisse olukorrale vastavaid sõdureid ja tehnikat. „Ämari lennubaas on pärast lõplikku valmimist võimeline ööpäevas vastu võtma kuni 1000 tonni veoseid või 2000 sõdurit päevas — ehk Ämari muutub kriisi korral liitlaste jaoks peamiseks õhuväravaks,“ ütles Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on Ämari baas tõeline NATO projekt ning näitab selgelt, et allianss vaatleb kogu oma ala kaitsmist tervikuna. „Tervelt 35 protsenti kogu Ämari lennubaasi enam kui miljardikroonilisest hinnast maksti kinni NATO poolt, mis näitab ilmekalt, kui tõsiselt hoolib NATO oma uute liikmesriikide julgeolekust ja kaitsevõime paranemisest,“ nentis kaitseminister.

Ämari lennubaasi rekonstrueeritakse alates 2008. aastast, et baas oleks vajaduse korral võimeline võtma vastu liitlasvägede transpordilennukeid ning toimima õhuturbehävitajate baasina. Ämari lennubaasi rekonstrueerimisest kujuneb Eesti Kaitseministeeriumi seni kalleim ehitusprojekt, mis läheb kokku maksma 1,17 miljardit krooni, millest kolmandik tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.

Tänaseks on NATO kaasrahastamisel Ämaris valminud lennuliiklusala, samuti hoolduskompleks ning kütuserajatis. Täieliku tegutsemisvalmiduse saavutab lennubaas 2012. aastal pärast navigatsioonisüsteemi ja administratiivala rajamist.