FOTOD ja VIDEO: Abituriendid kirjutasid emakeele eksamil keskkonnast ja meediast
Eksam koosnes kahest osast: alustekstidel põhinev lugemisosast ning kirjutamisülesandest, kus pidi õpilane kirjutama umbes 400-sõnalise kirjandi.
Reaalkooli abiturient Märt rääkis Delfile, et eksam oli tema jaoks kerge. Lugemise osas kirjutas noormees uuest meediast ning essee loodusressursside säilitamisest.
Märt usub, et läbi ta eksamil kindlasti ei kuku, kuid tulemust on raske prognoosida. "Õpetajad ütlevad, et uue eksami puhul pole kindel, mida ja kuidas hinnatakse. Ilmselt on eksam veel sissetöötamisel," ütles Märt.
Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) abiturient Kaire kirjutas lugemise osas keskkonnateemal, kirjanditeemaks valis noorte väärtushinnangud ja nende muutumise. "Olen sel teemal ühe proovikirjandi juba kirjutanud," rääkis Kaire.
Sama kooli lõpetaja Annika sõnul oli eksam kergem kui kaks proovieksamit. "Aga närv on ikkagi sees, ei teagi, mida oodata," rääkis Kaire vahetult pärast eksamit. Ka Annika kirjutas keskkonna teemal. "Tahan minna õppima keskkonnaga seotud eriala, siis lootsingi, et saab sel teemal kirjutada".
Abituriendid hakkasid hommikul kell 10 kirjutama eesti keele riigieksamit, kuid erinevalt varasematest aastatest teemasid ette ei loetud, sest säärasel kujul neid enam pole. Samas jätavad korraldajad enda teada ka alustekstid, millest lähtudes noored kirjutama peavad.
SA Innove eesti keele peaspetsialist Pille Reins ütles Delfile, et kaheosaline eksam on eksamivihikus, mis avalikustatakse alles siis, kui läbi on nii eksam kui ka hindamisperiood.
„Alustekstid me avalikustame siis, kui eksamiperiood on läbi,” sõnas Reins.
