Küsimusele, kas võiks avalikustada kogu tabeli või vaid edukamad, vastas Aaviksoo, et varjamine ei vii kuhugi.

"Avalikustamist ei tule karta, tegemist ei ole ju kogu tõega. See on tõde selle kohta, mida ühed abituriendid ühel eksamil tegid. Järgmisel aastal võivad tulemused olla hoopis teised - mõne kooli jaoks jaoks paremad ja mõne jaoks kehvemad."

Kui aga kool leiab ennast kümme aastat järjest viimaste seas, tuleb Aaviksoo sõnul seda tõsiselt võtta. "Mitmete gümnaasiumite puhul tuleb mõelda, kas ikka tasub gümnaasiumiosaga jännata. Ehk tasuks panna energia ja raha põhikooli osasse ning jätta gümnaasiumihariduse andmise suurematele ja tugevamatele?"

Minister leiab, et heade tulemuste puhul on kõige määravam õpilaste tase. "Heast materjalist saab parema väljundi kui kehvast materjalist - kui riisud piima pealt koore, siis sinu supp on rasvasem kui see, mis järele jääb. Kui õpilane ise tahab õppida, on õpetajal palju lihtsam õpetada."

"Meil on palju häid õpetajaid keskpärastes koolides ja neile ei tohiks me hinnangutes liiga teha," ütles Aaviksoo ning kiitis ka vene õppekeelega koole. "Eks elus on ikka nii, et kui teele veeretatakse raskusi ning kui nendega hakkama saad, siis pärast oled tugevam. Vene kool integreerub järjest paremini."

Aaviksoo usub, et tulemused on objektiivsed ning see, et paljud väiksemad maagümnaasiumid hüppavad kümned kohti üles-alla, kirjeldab lennu tugevust. "Eestis on gümnaasiume, mille lõpetab vaid paar last, kõik sõltub sellest, milline on nende tase ja kas neil oli hea päev. Väikeste arvude seadust tuleb arvesse võtta."

Aaviksoo sõnul on kõige olulisem preagu pöörata tähelepanu põhikoolile, mitte gümnaasiumiastmele. "Kui õpilane saab põhikoolist õpiharjumuse ja õpirõõmu, siis saab ta igas koolis ja ülikoolis hakkama. Kui põhikoolis kehvasti läheb, on tulevikus väga raske toime tulla."