FOTOD JA GRAAFIK: Saa targemaks! Need on kaitsealused puud Pirital ja Kadriorus!



Millised on Tallinnas kaitsealused puud? Võtsime sel suvel ette ning fikseerisime kõigi Tallinas asuva 52 puu olukorra. Lugu on ka hea spikker, millelel Pirital ning Kadriorus jalutuskäiku tehes kaasa haarata: ega teinekord ju inimesed teagi, kui põnevatest puudest me mööda käime.

Kuus siledat hobukastanit

Sile hobukastan, viis kuuest Foto: Helena Pass


Viis siledat hobukastanit kasvavad Kadriorus Vesivärava tänava ääres, üks kuuest soleerib Köleri tänava poolses hoovi osas. Sile hobukastan (Aesculus glabra) on pärit Balkani poolsaarelt.

Puu tunneb ära sileda, kahvatupruuni ja lõhnava puukoore järgi, lehed on tal noorena alt karvased, hiljem siledad. Sile hobukastan õitseb maikuus valgete õieküünaldega, et sügiseks valmistada sügavpruunid kastanimunad.



Must pappel

Must pappel Narva mnt/Weizenbergi tn nurgal Foto: Helena Pass
Seotud lood:


Uus-Sadama bussipeatust ehtiv must pappel (Populus nigra) oli algselt seal koos naaberpapliga - lõunapoolsem Kanada pappel saeti 2010. aastal ohutuse kaalutlustel maha.

Papleid peetakse maailmas ühtedeks vanemateks õistaimedeks, ja must pappel on oma perekonnas kõige pikaealisem. Seepärast nimetatakse musta paplit naljatades haljastusmaastiku dinosauruseks - üksikud suured ürgsena näivad isendid on veel elus, kuid ükskord surevad nad paratamatult välja, järglasi saamata.

Loe veel

Musta papli tunneb ära hallikuspruuni koore järgi, mis vanemaks saadeks muutub peaaegu mustaks. Lehed on tal kolmnurkselt munajad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Vanarahva uskumuste kohaselt aitas musta papli punga viinaga võidelda maohaiguste ja kõrge vererohu vastu.

Kaks hariliku vahtra kultivari - punaselehised vahtrad

Hariliku vahtra kultivarid (punaselehine vaher) (2 puud) Foto: Helena Pass


2 punaselehist vahtrapuud (Acer platanoides 'Schwedleri') kasvavad Hiina suursaadiku residentsis, seega neid oma silmaga näha on võrdlemisi raske.

Õnneks leidub punaselehiseid vahtraid Eestis veel. Looduskaitset tähistav sildike on vaid ühe puu juures, kuid tema kaaslane kasvab aia ääres. 'Schwedleri' kultivari lehed on kevadel tumepunased, suvel tumerohelised ja sügisel oliivrohelised.

Väidetavalt on selle kultivari kevadvärvusnii lõõskavalt punane, et sellega ei suuda võistelda isegi hariliku vahtra enese sügispuna.


Hariliku pöögi kultivar - punaselehine pöök, ja hariliku vahtra kultivar - punaselehine vaher

Hariliku vahtra kultivar (punaselehine vaher) Foto: Helena Pass


Poska tn 53 õuel kasvavad kaks imekaunist kaitsealust puud. Pildi peal tagumine puu, punaseleheline pöök (Fagus sylvatica 'Atropunicea') on vanim ja tuntuim hariliku pöögi kultivar (taime kultuurne vorm), selle esmaleid oli 1680. aastal Irselis Zürichi lähedal. Nagu nimigi ütleb, tunneb punaselehise pöögi ära tema lehtede järgi, mis on hariliku pöögi omadest suuremad ja tumepunased.

Nagu kõik punaselehised vormid, on ka pöögi punaselehised vormid ilusad punased täispäiksepaistel. Huvitav on tähelepanek, et peale päikselist ja pakaselist talve on punaselehised pöögid kevadel puhkedes palju punasemad.

Teine Poska tänaval paiknevas hoovis kasvav kaks kaitsealune puu on hariliku vahtra punaselehine kultivar (Acer platanoides 'Schwedleri') (pildil eespool paiknev).

Seda puud tasub vaatama minna just kevadel - väidetavalt on selle kultivari kevadvärvus nii lõõskavalt punane, et sellega ei suuda võistelda isegi hariliku vahtra enese sügispuna.
Suviti on 'Schwedleri' kultivari lehed tumerohelised ja sügisel oliivrohelised.

Hariliku vahtra kultivar - punaselehine vaher


Hariliku vahtra kultivar (punaselehine) Foto: Helena Pass

Hiina suursaatkonna aias paiknevat punaselehist vahtrapuud (Acer platanoides 'Schwedleri') saab uudistada ainult kaugelt, kuid erkrohelise sildi järgi tunneb ta koheselt ära. 'Schwedleri' kultivari lehed on kevadel tumepunased, suvel tumerohelised ja sügisel oliivrohelised.

Väidetavalt on selle kultivari kevadvärvus on nii lõõskavalt punane, et sellega ei suuda võistelda isegi hariliku vahtra enese sügispuna.

Hariliku pöögi kultivar - punaselehine pöök

Hariliku pöögi kultivar (punaselehine) Foto: Helena Pass


Hiina Suursaatkonna hoovis kasvav punaselehine pöök (Fagus sylvatica "Atropunicea" ) jääb küll raudsete trellide taha, aga sellegipoolest on teda mööda Narva maanteed jalutades kenasti näha. Punaselehine pöök on vanim ja tuntuim hariliku pöögi kultivar, selle esmaleid oli 1680. aastal Irselis Zürichi lähedal.

Nagu nimigi ütleb, tunneb punaselehise pöögi ära tema lehtede järgi, mis on hariliku pöögi omadest suuremad ja tumepunastes puhkedes. Nagu kõik punaselehised vormid, on ka pöögi punaselehised vormid ilusad punased täispäiksepaistel. Huvitav on tähelepanek, et peale päikselist ja pakaselist talve on punaselehised pöögid kevadel puhkedes palju punasemad.

Hariliku tamme kultivar

Hariliku tamme kultivar Foto: Helena Pass


Kadrioru pargi lähistel paikneb erahoovis suur ja võimas tammepuu, mille jämedad oksad on kaugele paista.

Hariliku tamme (Quercus robur) tunneb ära suure ja harulise puukrooni järgi, mis kaugelt vaadates meenutab kera. Jämeda tüve ja hallikaspruuni puukoorega tamme lehed on äraspidimunajad ja mõlemast servast kolme hõlmaga. Tamme viljaks on tõrud, need küpsevad septembris-oktoobris. Tammepuidul, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tulevad tema aastarõngad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada.

Selline puit on eriti hinnatud puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu.


Arukase leinavorm

Arukase leinavorm Foto: Helena Pass


Pirita kloostri kalmistul kasvab kaks kaitsealust puud, pirakas leinakask terendab kohe kloostriväravast sisse astudes.
Arukase leinavormi (Betula pendula 'Youngii') iseloomustavad peened ja dekoratiivselt rippuvad võrsed. Leinakase lehed on läikivad, kuldkollase sügisvärvusega. Maikuus kaunistavad leinakaske kollased urvad.


Euroopa lehise kultivar

Euroopa lehise kultivar Foto: Helena Pass



Lisaks leinakasele leiab Pirita kloostri kalmistul ka kaunilt kõrguva Euroopa lehise leinavormi kultivari (Larix decidua 'Pendula').
Heitlehine okaspuu Euroopa lehis on pärit Alpidest ja Ida- Karpaatidest. Eestis Euroopa lehis pärismaisena ei kasva, kuid teda on siin juba kaks sajandit kultiveeritud.
Pikalt allapoole rippuvate okstega leinapuu kultivari kasvukõrgus võib olla kuni kuni 1,5 m. Heleroheliste okastega puu on hõreda võre, pikkade okste ja roosakaspruuni koorega, Tal on tumepruunid läikivad vaigused pungad. Nõeljad okkad on pehmed, sügisel värvuvad nad kollaseks, ja varisevad novembris.


Harilik pärn

Harilik pärn Foto: Helena Pass



Kose tänaval erahoovis kasvav pärnapuu jääb paraku raudsete väravate taha peitu, kuid erkrohelist looduskaitse märki on kaugele paista.
Hariliku pärna (Tilia cordata) tunneb ära südamekujuliste ja terava tipuga lehtede järgi. Kännastesse koondunud kollakasrohelised või valkjad õied lõhnavad tugevasti ja on meerikkad, mis teeb pärnast väärtusliku ravimtaime - pärnaõiemesi on vägagi hinnas. Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane (mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Viljad valmivad oktoobris ja varisevad talve jooksul.Kui tamme peetakse tugevaks ja raudkindlaks puuks, siis pärn seevastu on õrnuse, leebuse ja naiselikkuse sümbol.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare