„Eesti ja Eesti inimesed on palju läbi elanud. Kuid tegelikult puudub meil tänaseni ülevaade, mis täpselt juhtus Eestis Nõukogude perioodil,“ vahendab presidendi kantselei Ilves sõnu täna Kadriorus toimunud Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelise komisjoni esmakordsel kogunemisel.

Riigipea sõnul on meil ja meie lastel õigus teada, mis toimus. „Seetõttu jätkab Eesti Mälu Instituut sealt, kus Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon lõpetas. Kaardistades ning uurides Nõukogude perioodil, 1944–1991 toime pandud inimõiguste rikkumisi, mis ei vasta inimsusevastaste kuritegude definitsioonile.“

Vaata ülejäänud fotosid SIIT.

„Eesti Mälu Instituudi eesmärgiks ei ole välja selgitada, et Nõukogude Eestis inimõigusi rikuti. Selles ei ole küsimustki,“ ütles president Ilves. „Siiski on vajalikud üksikasjalikud ajaloouuringud, et vastata küsimusele, kuidas ja mil määral inimõigusi rikuti.“

Eesti riigipea toonitas, et Eesti Mälu Instituut ei mõista õigust ega tunnista kedagi süüdi: „Instituudi poolt tuvastatud faktidel ei ole õiguslikke tagajärgi. Meie eesmärgiks on mõista.“

Instituudi uurimiskava täitmisel on aluseks grantide süsteem, mille jaotumise uurijate ja teemade vahel otsustab rahvusvaheline komisjon.

Eesti Mälu Instituut asutati president Ilvese eestvedamisel 1. veebruaril 2008.

Instituudi rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist: Enrique Barón Crespo Hispaaniast, Timothy Garton Ash Suurbritanniast, Kristian Gerner Rootsist, Paavo Keisalo Soomest, Nicholas Lane Ameerika Ühendriikidest, Lasse Lehtinen Soomest, Markus Meckel Saksamaalt, Norman M. Naimark Ameerika Ühendriikidest, Yakov M. Rabkin Kanadast ja Pavel Žaček Tšehhist.