Täna möödub 69 aastat märtsiküüditamisest, mil viidi asumisele rohkem kui 22 000 Eesti inimest. Enam kui pool sajandit hiljem mõtiskletakse jätkuvalt selle üle, kas, miks ja kuidas mälestada inimsusvastaste kuritegude ja küüditamise ohvreid nooremate põlvkondade seas.

„Kommunistlik režiim represseeris halastamatult süütuid inimesi, küüditamise ohvriks langes tuhandeid Eesti elanikke. Me jääme alatiseks mäletama seda genotsiidikuritegu Eesti rahva vastu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu Vabadussõja võidusamba jalamil toimunud mälestustseremoonial. „Peame oluliseks ka ise kommunismi inimsusevastasest ideoloogiast maailmas kõnelda, seetõttu on loomisel rahvusvaheline kommunismikuritegude uurimiskeskus,“ lisas Reinsalu. Tänavu avatakse ka Maarjamäel memoriaal, millel on kirjas kommunismiohvrite nimed.

„Täna süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad, et mälestada küüditamise ohvreid. Siberi mulda jäänutele mälestuseks, tagasi tulnutele austuse märgiks. Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja suutsid jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ ütles mälestuskõnes Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

Vabaduse väljakul toimus traditsiooniline küünalde süütamine, küünlad süüdati järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri.

Sel aastal toimus küünalde süütamine neljas linnas – lisaks Tallinnale veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Mälestusüritusi toimus üle kogu Eesti. Mälestuspäeva lõpus kuvatakse Vabaduse väljakul majaseinale ka rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, sealhulgas need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama ning need, kes hiljem Siberis küüditatud perekondades sündisid.

25. märtsil 1949. aastal küüditati Nõukogude Liidu võimude poolt Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Baltimaadest deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku 95 000 inimest. 2019. aastal möödub vägivaldsest sündmusest juba seitsekümmend aastat.

Mälestusüritust aitavad korraldada Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga.