Euroopa justiitsministeeriumide esindajate kohtumisel võtsid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Horvaatia, Slovakkia, Ungari ja Tšehhi esindajad vastu ühisavalduse, kus märkisid, et Euroopa kommunistlike diktatuuride võimutsemise ajal hukati, tapeti, vangistati, piinati, sunniti orjatööle või küüditati sadu tuhandeid süütuid inimesi.

"Rohkem kui 25 aasta jooksul, mis on möödunud kommunistlike režiimide langemisest Ida- ja Kesk-Euroopas, ei ole rahvusvaheline kogukond algatanud uurimist ega kohtumõistmist, nagu seda tehti pärast II maailmasõja lõppu natsismikuritegude süüdlaste vastu. Kommunistlike režiimide ohvrite mälestus nõuab nende kuritegude uurimist," teatas justiitsministeerium.

Paar päeva tagasi teatas Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis, et keeldub konverentsil osalemast, kuna see saadab vale sõnumi. "Ajal, mil paremäärmuslike liikumiste ja neonatslike parteide edu seab Euroopa Liidu alusväärtusi avalikult kahtluse alla, on mainitud algatus väga kahetsusväärne,“ teatas Kontonis korraldajatele saadetud kirjas.

"Konverentsi selline sisu ja pealkiri saadab väära ja ohtliku poliitilise sõnumi, mis läheb vastuollu Teisele maailmasõjale järgnenud kokkulepetega, taaselustab Euroopale palju kannatust toonud külma sõja aegse õhkkonna, läheb vastuollu EL-i alusväärtustega ja ei peegelda kuidagi Kreeka valitsuse ja Kreeka rahva seisukohta: nimelt, et natsismi ja kommunismi ei saa kunagi võrdsustada,“ teatas kreeklane.

Justiitsministeeriumide esindajate kohtumise avasõnades rõhutas minister Urmas Reinsalu, et mälestamine põhineb kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide poolt toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja massiliste inimõiguste rikkumise hukkamõistul ja me peame meenutama kõigi nende režiimide ohvreid.

„Täna, totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide üleeuroopalisel mälestuspäeval mälestame me väärikalt ja erapooletult poliitilise terrori ohvreid. Me mälestame kommunistliku terrori ohvreid, kes enamikul juhtudel ainult nende klassikuuluvuse pärast mõrvati, saadeti kommunistlikku Gulagi või jäeti ilma inimõigustest alates kommunistliku võimu algusest Venemaal kuni Euroopa kommunistlike režiimide viimaste päevadeni," ütles Reinsalu.

"Me mälestame miljoneid inimesi, kes mõrvati või saadeti koonduslaagritesse natsionaalsotsialiste ja nende käsilaste poolt paljudes maades. Eriti mälestame me holokausti ohvreid, kes mõrvati ainult sellepärast, et nad olid juudid. Totalitaarsed ja autoritaarsed režiimid ei ole maailmast kadunud. Me peame meeles pidama ja mälestama ka nende režiimide ohvreid," lisas ta.

Mälestuspäevale saabunud delegatsioonid võtsid osa Vabadussamba juures toimunud mälestustseremooniast ning jätkasid siis konverentsiga „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“, mille sissejuhatava kõne pidas Europarlamendi saadik Tunne Kelam.

„Me peame lammutama ka vaimse Berliini müüri, mis kohati eraldab meie mõtlemist ja arusaamist veel ka täna, 28 aastat pärast tegeliku Berliini müüri langemist,“ ütles Kelam, rääkides suhtumisest totalitaarsete režiimide kuritegudesse Euroopas.

Konverentsi paneeldiskussiooni juhtis dr. Olaf Mertelsmann Tartu ülikoolist, osalesid Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse direktor dr. Anna Kaminsky, Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp, Moldova riikliku ülikooli professor Igor Caşu ning dr. Bartosz Dziewanowski-Stefańczyk Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustikust (Varssavi).

Konverents lõppes õhtul näituse „Kommunismi ajastu“ avamisega Meremuuseumi püssirohuaidas.

2. aprillil 2009. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta. Resolutsioon kutsus üles kuulutama 23. augustit „üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult“. Alates sellest ajast on üleeuroopalist mälestuspäeva tähistatud erinevates Euroopa pealinnades

Avaldame kohtumist kokkuvõtva avalduse täismahus:

Kohtumine totalitaarsete režiimide toime pandud inimsusvastaste kuritegude teemal

Kokkuvõte

Tallinnas 23. augustil 2017

Võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude aegumatuse kohta,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1096 (1996) abinõude kohta endiste kommunistlike totalitaarsete süsteemide pärandilikvideerimisel,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1481 (2006) totalitaarsete kommunistlike režiimide hukkamõistmise vajalikkusest,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning 23. augusti kuulutamist üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks,

võttes arvesse 23. augusti 2011. aasta Euroopa totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva Varssavi deklaratsiooni,

võttes arvesse 23. augusti 2015. aasta totalitaarsete režiimide kuritegude ohvrite mälestuspäeva Tallinna konverentsi ühisavaldust,

mälestame me totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide Euroopa mälestuspäeval kõiki nende režiimide ohvreid.

Euroopa kommunistlike diktatuuride võimutsemise ajal hukati, tapeti, vangistati, piinati, sunniti orjatööle või küüditati sadu tuhandeid süütuid inimesi. Rohkem kui 25 aasta jooksul, mis on möödunud kommunistlike režiimide langemisest Ida- ja KeskEuroopas, ei ole rahvusvaheline kogukond algatanud ei uurimist ega kohtumõistmist, nagu seda tehti pärast II maailmasõja lõppu natsismikuritegude süüdlaste vastu. Euroopa kommunistlikud režiimid sooritasid ka pärast II maailmasõja lõppu rahvusvahelisi kuritegusid, sealhulgas inimsusvastaseid kuritegusid, ning seda paljudel juhtudel isegi kuni Nõukogude bloki kokkuvarisemiseni. Inimsusvastased kuriteod ei aegu ja süüdlaste üle võib alati kohut mõista.

Kommunistlike režiimide ohvrite mälestus nõuab nende kuritegude uurimist ja nende kuritegude toimepanijate jälitamist. Paljud riigid on selles töös suurt edu saavutanud, kuid siiski elab meie seas karistamatult inimesi, kes on vastutavad kommunistlike režiimide kuritegude eest. Samuti on tähtis rahvusvahelise koostöö tõhustamine kõigi inimsusvastaste kuritegude süüdlaste kohtu alla andmisel.

Tänasel paljude Euroopa Liidu riikide justiitsministeeriumide esindajate kohtumisel teavitati osalejaid Kommunistlike Režiimide Kuritegude Uurimise Nõukogu (Council for Investigation of Crimes of Communist Regimes, CICROC) moodustamise initsiatiivist, mis algatati 23. augusti 2015. aasta Tallinna kohtumisel. CICROCi eesmärk on tuua päevavalgele kommunistlike režiimide kohutavaimad kuriteod, teha kindlaks nende toimepanijad ning edendada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas, samuti tõsta avalikkuse teadlikkust kommunistlike režiimide poolt toime pandud jõledustest ja niiviisi panustada uurimise ja süüdlaste jälitamise parandamisse.

Kohtumisel osalejaid teavitati, et CICROCi initsiatiivis osalevad riigid jätkavad koostööd
CICROCi moodustamiseks.

Kohtumisel osalenud riikide esindajad avaldasid lugupidamist kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvritele.

Kohtumisel osalesid Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi jaUngari justiitsministeeriumide delegatsioonid.