Delfi fotograaf käis täna hommikul tegemas pilte Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone juures selle paiga lähistel, kus kolm aastat tagasi rööviti kaitsepolitsei ametnik Eston Kohver. Toonane intsident päädis sellega, et valitsuse otsusega hakati idapiiri korralikult puhastama ning moodsate lahendustega varustama. Aasta alguseks sai suure töö tulemusena raadatud ja puhastatud 136 kilomeetri ulatuses piiririba. Muuhulgas on tänavu paigaldatud Eesti-Venemaa vahelisele kontrolljoonele piiripostid ja hoiatussildid ning suvekuudel tähistati uute toodritega veepiir Peipsil ja Narva veehoidlal.

„Keskmiselt on puhastatud piiriala kümne meetri laiune, ent on ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Lõpusirgel on ka piiripostide paigaldamine, millest enamus on omal kohal ja üksikud, mida pole käimasolevate ehitustööde tõttu veel paigaldatud, ootavad oma järge. Jätkub elektroonilise ja teiste valveseadmete paigaldamine ning projekteerimistööd, et teha algust piiri lõpliku väljaehitusega,“ sõnas PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme.

väljaehitatud katselõik idapiiril

Praeguseks on piiri väljaehitamise protsess jõudnud nii kaugele, et valmis on saanud üks pooleteise kilomeetri pikkune katselõik, mida ääristavad aiad, rajatud on patrullteed ning kuhu on veetud kaabeldused ka kaasaegsete piirivalveseadmete kasutamiseks. Samal ajal ehitatakse ka teist sama pikka katselõiku, millega tahetakse proovida parimaid lahendusi ka soistele aladele. Kui need kaks katselõiku on valmis ja parimad lahendused leitud, ehitatakse paari aastaga välja kogu 136-kilomeetrine piirilõik.

Küll nentis PPA pressiesindaja, et piiri puhtana hoidmine ei tähenda ainult ühekordset raadamist, vaid piir vajab pidevat hooldust. Praegu idapiiril taas tärkav madal taimestik piirivalvetööd ei sega ning kui piiri lõplik väljaehitamine jõuab lõpule, näeb ka fotodel nähtav Kohveri röövimise asukoht välja sootuks teistsugune.