Ühtegi sõnul läbib katsed ehk valiku tavaliselt 10-15 protsenti kandidaatidest, kuid praeguseks on see protsent tõusnud 20-30ni. „Viimaste aastate trend näitab, et valikule tullakse ettevalmistunult ja kindlama sooviga ka päriselt valik läbi teha,“ ütles Ühtegi Delfile.

„Tänavune valik näitab eriti kõrget taset, sest tänase (eilse - toim.) seisuga (valiku 8. päev) on alles veel 9 kandidaati,“ ütles Ühtegi. Kandidaadid on tema sõnul tänavu teinud tublisti kodutööd, seda nii füüsilises mõttes kui ka ennast erioperatsioonide vallas harinud. „Teatakse üha paremini, kuhu kandideeritakse ja kelleks saada tahetakse,“ lisas ta.

Esimesed päevad otsustavad

Kõige rohkem langetakse tavaliselt valikult välja esimesel 4 päeval. „Siis lahkuvad need, kes vannuvad ise alla või kelle eemaldavad valikut valvsalt jälgivad meedikud,“ ütles Ühtegi. Neile, kes ise lahkuvad, saab saatuslikuks ebapiisav motivatsioon. „On ju valiku eesmärgiks jälgida kandidaatide käitumist ekstreemsetes situatsioonides, kus nad on vähe maganud, kogu aeg füüsilise pinge all ja teadmatuses, mis järgmisena toimuma hakkab. Just sellises olukorras võib meelekindlus ühel hetkel alt vedada ning kandidaat loobub,“ rääkis Ühtegi.

Võib-olla tundub kummaline, et kõige enam loobutakse esimestel päevadel, mitte aga viimastel, kuid Ühtegi sõnul on siin põhjuseks asjaolu, et esimestel päevadel on kõik kandidaadid omapäi ja nad ei saa toetuda teiste toetusele. Teisel nädalal tehakse rohkem meeskonnaharjutusi ning siis on ka loobuda, isegi kui seda teha tahaks, teiste ees raskem.

Katsete läbimine pole veel kõik

Neil, kes kõrvaldatakse valikult meedikute poolt, on Ühtegi sõnul tavaliselt mingi terviseprobleem, mis ei võimalda valikut jätkata. Näiteks võib takistada liigesevalu valiku jätkamist või keegi lihtsalt nihestab kotiga selja ära. Meditsiinilistel põhjustel eemaldatud kandidaadid võivad järgmisel korral üksusesse uuesti kandideerida.

Raskete katsete läbimine ei anna aga veel pääset üksusesse. „Me kutsume omavahel valikut töövestluseks ja see on vaid üheks kriteeriumiks üksusega liitumisel,“ ütles Ühtegi. Peale valikut analüüsitakse kandidaatide käitumist ja andmeid, tehakse läbi kõik muud vajalikud protseduurid ja alles siis selgub, palju valiust läbi tulnud isikuid kutse üksusesse saab. Seetõttu pole võimalik ennustada enne valikut ega valiku ajal, kui palju kandidaate vastu võetakse. „Meie loodame vastu võtta kõik, kes saavad positiivse tulemuse,“ lisas ta.

EOG kuulub erioperatsioonide väejuhatusse, mille peamine ülesanne Eesti riigikaitses on arendada mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak. Üksusel on märgiline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes.

EOG katsed kestavad 30. juulini.