Kuigi kaasaegsed ravimid võimaldavad HIV positiivsetele inimestele täpselt samaväärset elu, kui tervetele, ja seda kuni kõrge vanuseni, sureb aastas AIDSi Eestis umbes kolm protsenti HIV nakkuse kandjatest. Eile Tallinnas tänasele ülemaailmsele AIDSi vastasele päevale pühendatud konverents andis ülevaate HIV viiruse leviku seisust Eestis.

HIV viiruse ravi on sedavõrd arenenud, et seksuaalsel teel see ravi saavatelt inimestelt enam ei levi. Seetõttu on haiguse leviku piiramiseks äärmiselt oluline, et selgitataks välja kõik, kes viirusesse nakatunud on ja tagataks, et inimesed saaksid ravi.

Kaasaegne anti-retroviiruse ravi võimaldab viiruse taseme kehas viia niivõrd madalale, et sellel enam tervisele mingit mõju ei ole ja mingeid kaebusi ei esine. Latentsel kujul jääb viirus siiski kehasse edasi ja kui ravi peaks katkema, võib taas immuunsussüsteemi hävitama hakata.

Samas tuleb uuringutest välja, et märkimisväärne arv inimesi, kes on küll diagnoosi saanud, pole ravi alustanud. See number ulatub 740-ni.

Üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed ravile ei lähe, peetakse hirmu diskrimineerimise ees, mida hirm HIVi eest endaga kaasa toob. Uuringute järgi suhtub 45 protsenti eestimaalastest HIV-ga nakatunud inimestesse diskrimineerivalt.

Testime küll, aga valesid sihtrühmi
HIVi vastu efektiivselt võitlemiseks tuleks iga kolme aasta tagant testida kogu rahvastik, kelle vanus jääb vahemikku 15-49 aastat. Kristi Rüütel Tervise Arengu Instituudist tõi oma ettekandes välja, et kuigi Eestis testitakse praeguseks aastas 10 protsenti rahvastikust, ei tea umbes kolmandik nakatunuist jätkuvalt, et nad on saanud HIV-i.

Testima peaks aga veelgi rohkem ja suurema viirusesse nakatumise riskiga sihtrühmi rohkem arvestades. Lisaks on puudujäägiks see, testitakse rohkem selliseid sihtrühmi, kelle hulgas HIV-ga nakatumise risk on väiksem. Üheks näiteks sihtrühmast, kelle puhul viiakse läbi laukontroll, on rasedad naised. Niiviisi aga avastatakse väga vähe uusi juhte.

Neid sihtrühmi, keda HIV rohkem ähvardab, piisavalt ei testita. Seetõttu avastatakse eeldatavatest juhtudest väiksem protsent kui mujal Euroopas. 2013. aastal avastati Eestis näitkes umbes pooled uute nakatumiste juhud.

Kui testimise korraluduses midagi muutu, ei ole 2025. aastaks siiski väga suurt muutust praegusega võrreldes loota. Prognoos näitab, et ka siis ei oleks umbes kolmandikul inimestest nakatumisest aimu. Nad ei saaks ravi, nende tervislik seisund halveneks tugevalt ja nende kaudu leviks ka viirus edasi.

Kaks riskirühma, kellele on pööratud väga vähe tähelepanu
HIV ähvardab süstivaid narkomaane. See on laialt teada. Kaks olululist riskigruppi, kelle hulgas HIV aga eriti palju levib, on meestega seksivad mehed (arstiteaduslik termin, mis hõlmab ka neid mehi, kes ei loe ennast geiks) aga ka näiteks prostituudid.

Kuna HIV levib anaalseksi kaudu palju lihtsamalt, kui vaginaalse vahekorra puhul, on viirus levinud mujal maailmas väga palju just meestega seksivate meeste hulgas. Statistika ütleb aga Eesti kohta, et meil levib viirus seksuaalsel teel hoopis heteroseksuaalsete inimeste hulgas.

Seda selgitatakse aga eesti meeste hirmuga tunnistada, et neil on vahekordi teise mehega. Seetõttu pole ka pädevat statistikat selle kohta, kuivõrd HIV Eestis meestega seksivate meeste hulgas levib.

Lääne-Euroopas on eriti just meestega seksivate meeste jaoks kättesaadavaks tehtud profülaktiline ravim PrEP, mis ei lase tervel inimesel HIV-i nakatuda ka sellisel juhul, kui näiteks kondoomi ei kasutata või kondoom puruneb. Praktika on näidanud, et PrEPi kättesaadavaks tagamine on radikaalselt uute nakatumiste arvu vähendanud.

Ka konverentsil jäi kõlama, et Eestis võiks selle vägagi efektiivse ennetusmeetme kasutusele võtta ja PrEP-i vajajatele kättesaadavaks teha.