Rivistusel osalenud ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL läänesektori ülema brigaadikindral Salvatore Cuoci sõnul on nii Eestil, Soomel kui Iirimaal oma väärikas rahuvalvemissioonidel osalemise ajalugu.

"Päevased ja öised patrullid ning koostöö Liibanoni relvajõududega on näidanud teie head ettevalmistust ning valmisolekut täita ka kõige keerulisemaid ülesandeid. Pean siin silmas eelkõige tundlike positsioonide mehitamist sinise joone ääres," ütles brigaadikindral Guoci rahuvalvajatele ja tunnustas neid hea teenistuse eest.

Eesti alustas välisoperatsioonidel osalemist 20 aastat tagasi ÜRO rahuvalvemissioonidega Horvaatias ja Liibanonis. Kolm hetkel Liibanonis teenivat kaitseväelast osalesid UNIFIL missioonil ka aastatel 1996-1997, kui Eesti jalaväekompanii teenis koos Norra pataljoniga peamiselt Süüriaga piirnevatel aladel operatsiooni idasektoris.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning
teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib alates selle aasta maikuust Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti
jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Pataljoni ülem on kolonelleitnant Kari Kaakinen.

Rivistusel osalesid ka Soome suursaadik Liibanonis Matti Lassila ja Iiri kaitseväe juht viitseadmiral Mark Mellet.