„Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe aju, on olnud seda alati, alates taasloomise päevast 31. oktoobrist 1991, läbi tänase päeva tulevikku,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo oma kõnes. „Soovin peastaabile terast mõistust ja selget pilku Eesti kaitseväe arendamisel.“

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli tõotas hoida ja kaitsta peastaabi lippu, kui ühtekuuluvuse sümbolit. „Täna anti meile oma lipp, esimene peastaabi 92-aastase ajaloo jooksul. Loodan, et sellest saab sümbol, mis liidab peastaabi inimesi ja milles on meie identiteet. Hoidke seda lippu ja väärikust, mis sellega kaasas käib,“ lausus brigaadikindral Väli oma aastapäevakõnes.

Kaitseväe peastaabi lipu sinisel lipuväljal on peastaabi embleem, ülaäärel hõbedane tekst „KAITSEVÄE PEASTAAP“, all vardapoolses ääres hõbedane daatum 26.11.1918, mis tähistab peastaabi loomise kuupäeva ja all lehvise ääres hõbedane daatum 31.10.1991, mis märgib peastaabi taasloomist.

Keskel on väike riigivapp, mida toetavad ristatud hõbedane väejuhisau ja tõstetud mõõk. Riigivappi ümbritsevad sõõrina kuldne põhjatäht, tammelehtedest vanik ja lint vapikirjaga „VIRIBUS UNITIS“. Ristatud sau ja mõõk sümboliseerivad kaitseväe juhtimise kõrgemat taset, riigivapp ja põhjatäht näitavad struktuuriüksuse riiklikku tasandit ning rahvusvahelist koostööd. Deviis „Ühiste jõududega“ ladina keeles viitab aga väeliikide ühtsusele.

Lipu kavandas kujundusgraafik Margus Haavamägi ja valmistas OÜ Lipuvabrik.

Kaitseväe peastaabi eelkäija, sõjaministeeriumi peastaap, loodi 92 aastat tagasi, 26. novembril 1918, kui ajutine valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots.