"Jah, tõepoolest, üks USA ründelennuk A-10 lahkus Ämarist paar nädalat hiljem kui teised. Enamus USA lennukeid lahkus jaanuari keskpaigaks, viimane lahkus 1. veebruaril. Enne ja pärast lende kontrollitakse lennuvahendeid üsna põhjalikult, et vältida lennuintsidente. Tolle hilinejaga oli probleemiks see, et aku ei funktsioneerinud normidele vastavalt ja seetõttu tal ei lubatud lennuväljalt startida. Uue aku Ämarisse toomine ning vahetamine võttis paar nädalat ning sestap lahkus üks lennuk ja tema meeskond teistest hiljem," rääkis õhuväe pressiesindaja Alar Laats.

Kuigi Delfini jõudis väide, et nimetatud lennuk on tegelikult katki juba mullu kevadest, kui ühisõppuse käigus pidid patrulli minema USA ja Soome õhusõidukid, siis Laatsi sõnul on tegemist kuulujutuga.

"Ei, see lennuk, mis meilt esimesel veebruaril lahkus, kuulus 74. eskadrilli, mis oli USAst saabunud septembris ning kui mu mälu mind ei peta, siis tema probleem avastati kusagil pärast jõule," rääkis Laats.

"Tõsi, ma mäletan, et kevadel mingi Soome-USA ühisharjutuse puhul lipsas ajakirjandusest läbi, et üks sessioon jäi USA lennuvahendi tehnilise probleemi tõttu ära. Küllap see nõnda oligi, aga neid harjutusi oli rohkem kui üks ning iga harjutus koosnes mitmest sessioonist. Teisisõnu, ka tol korral terve mitmepäevane harjutus küll ära ei jäänud. Ajakirjanduses vist mõisteti ärajäänud lennusessiooni kui terve õppuse läbikukkumist," arvas õhuväe esindaja.

Laatsi sõnul kuulub ka jutt, et soomlased pelgavad Ämarit ja ei taha sinna tulla, samuti müütide hulka.

Mullu sügisel oli Ämaris Saksa õhuväe õhuturberotatsioon, jaanuari algusest on siin belglased ja suvel tulevad ilmselt britid. Septembrist jaanuari keskpaigani siin baseerunud ameeriklased osalesid Operatsioon Atlantic Resolve (OAR) raames koostegevusõppes Eesti õhuväe ja maaväega. Sellelaadilised, aga veidi lühemad harjutused olid ka augustis ning märtsis.

Liitu uudiskirjaga