FOTO: Sinimägede lahingu ohvreid mälestati pärgade panekuga
Kaitseväe peastaabi kaplani kapten Gustav Kutsari sõnul tõi Teine maailmasõda Eesti rahvale kaasa raskeid tagajärgi - sõja tõttu kaotas Eesti neljandiku oma ennesõjaaegsest elanikkonnast, vahendab BNS. "Eesti rahva poolt asetatud pärgadega mälestatakse kõiki Sinimägedes ja ümbruskonnas sõjategevuse tõttu hukkunuid ja kannatanuid, sõltumata sellest, kummal poolel sõditi," ütles kaplan Gustav Kutsar.
1944. aasta suvel Sinimägedes toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu piirkonnale. Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv ei ole senini teada. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
