Foreign Policy: Eesti on endise Nõukogude Liidu edukaim riik
Foreign Policy nimetas pärast Nõukogude Liidu lagunemist kolmes Balti riigist kõige edukamaks Eestit. „Mõnikord nimetatakse seda riiki „E-stoniaks“ õitseva infotehnoloogiasektori tõttu,“ kirjutavad artikli autorid ja tuletavad meelde, et just Eestis loodi telekommunikatsiooniettevõte Skype.
Eestit nimetatakse üheks kõige edukamaks riigiks postkommunistlikul ajastul ka majanduslikult. Samuti märgitakse, et suhetes Venemaa ja Eesti vahel on endiselt pinged.
Leedut iseloomustavad autorid riigina, mis on otsustanud nõukogude minevikuga kompromissitult lõpparve teha. „1990. aasta märtsis sai Leedust esimene nõukogude vabariik, mis iseseisvuse välja kuulutas, ja siiani on ta poliitiliselt üks edukamaid riike. 2004. aastal astus ta Euroopa Liitu ja NATO-sse,“ kirjutab Foreign Policy.
„Leedu hävitab täie otsustavusega kõik nõukogude mineviku jäljed. Riigis on keelatud kommunistlike sümbolite demonstreerimine. 2005. aastal puhkes üleriiklik skandaal, kui selgus, et Leedu välisminister oli kunagi KGB ohvitser,“ tuletavad autorid meelde Antanas Valionise juhtumit.
Kirjeldades olukorda Lätis, märgivad autorid, et Läti võeti esimesena kolmest Balti riigist maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. 2006. aastal võttis Läti vastu karmi kodakondsusseaduse, mille järgi ei anta passi nendele, kes ei läbi läti keele eksamit.
Organisatsiooni Freedom House reitingu järgi on kõik kolm Balti riiki vabad.
Foreign Policy artikkel algab aga Venemaa olukorra kirjeldusega, mida Freedom House vabaks ei pea.
„Endise nõukogude impeeriumi südame jaoks oli kommunismi kokkuvarisemise järgne aastakümme ühtlasi nii parim kui halvim aeg: see oli pretsedenditu poliitilise vabaduse, majandusliku kaose, kõikehõlmava korruptsiooni, uue oligarhide klassi tugevnemise ja Põhja-Kaukaasia julma sõja periood,“ kirjutab Foreign Policy.
Artikli autorid kirjutavad, et kui president Boriss Jeltsin nimetas 1999. aastal peaministri ja KGB veterani Vladimir Putini enese järeltulijaks, oli üldine seisukoht, et riik jätkab samasugusel rajal.
„Selle asemel valjastas Putin oligarhid, pannes oma poliitilisi ambitsioone näitama hakanud naftamagnaadi Mihhail Hodorkovski trellide taha, enne kui konsolideeris võimu võimsa majanduskasvu perioodil naftahindade tõusulainel. Samal ajal piiras ta radikaalselt poliitilise opositsiooni ja sõltumatu meedia vabadusi. 2008. aastal rajas Putin teed oma järglasele Dmitri Medvedevile, kuid jätkab riigi juhtimist kulisside tagant peaministrikabinetist,“ kirjutab väljaanne.
Foreign Policy hinnangul pole Venemaa võimutandemi tulevik selge, sest ei Putin ega Medvedev pole veel oma kavatsusi selgelt välja öelnud.
„Ülemaailmne majanduskriis jättis oma pitseri Venemaa naftabuumile ja andis löögi ka valitsuse populaarsusele,“ kirjutab Foreign Policy kokkuvõtteks. „Aga et suur osa opositsioonist on kas killustatud või liidetud võimupartei Ühtse Venemaaga, on täiesti tõenäoline, et Putini täht jääb särama, ükskõik millisel ametikohal ta parajasti poleks.
