Välisminister Sven Mikser (SDE) küsis vastu, et kui Trump tahaks kokkulepet teha Venemaaga, siis mida saaks Venemaa vastu pakkuda. Mikser leidis, et Venemaal pole väga palju, mida vastu pakkuda.

Mis puudutab Ukrainas ägenenud sõjategevust, siis ütles Mikser, et kirjutas täna alla otsusele anda Ukrainale humanitaarabiks 400 000 eurot.

Kui Loone arvas, et sanktsioonid pole Venemaale mõjunud, siis ülejäänud saatekülalised arvasid vastupidist. Kaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ütles, et sanktsioonid on mõjunud. Tema sõnul näeme, kuidas Venemaa arendab sõjalisi võimeid NATO idapiiri taga.

Sel aastal toimub õppus Zapad 100 000 mehega. Valgevene president Aleksandr Lukašenko on Tsahkna sõnul põhjusega närviline, sest Venemaa on tellinud Valgevenesse 4000 raudteealust sõjamaterjali transpordiks, kui tavalisel aastal tellitakse kümneid kordasid vähem.

Ka EKRE liige Henn Põlluaas leidis, et sanktsioonid on mõjunud ja pidurdanud Venemaa relvastumist. Venemaa üritab Euroopa riikide vahele kiilu lüüa, mida Põlluaasa sõnul lubada ei tohiks, vaid sanktsioonid peavad püsima jääma.

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (RE) hoiatas, et kui populistlike jõudude survel Euroopa Liit laguneb, pole Eestil sellest midagi head oodata. "Pole kahtlust, et vaakumit ei teki, vaid vaakumi täidavad ülejäänud jõukeskused. Tasub meelde tuletada Eesti asukohta ja ajalugu," ütles Paet.

Ebaselgus USA suhtes võimaldab Paeti sõnul Euroopas teha asju, mida pole varem tehtud, ehk panustada rohkem oma kaitsevõimesse.

Andres Herkel (VE) leidis, et populismi tõusu juures tasub ka peavoolupoliitikutel kriitiliselt peeglisse vaadata. Ta tõi näiteks Prantsuse konservatiivse presidendikandidaadi Francois Filloni värske korruptsiooniskandaali, mis on vaid Filloni enda, mitte populistide süü.