FOORUMi OTSEBLOGI | Ligi: Urve käitub nagu partorg, kes räägib, et tema tõstis majandust

 (269)
Jürgen Ligi Foorumis
Jürgen Ligi FoorumisFoto: Jaanus Lensment

Valitsus leppis kokku järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias. Kas koalitsioon suudab tagada maksurahu ja koguda reserve keerulisemateks aegadeks? Teemat avasid Toomas Tõniste, Kadri Simson, Urve Palo, Jürgen Ligi, Martin Helme ja Andres Herkel.

Saade oli närviline, eriti teravalt ütlesid üksteisele reformierakondlane Jürgen Ligi ja koalitsiooni kuuluvad Kadri Simson ja Urve Palo.

Opositsioon süüdistas valitsust Läti piirikaubanduse kahjude eiramises ja väitis, et head ajad tulevad vaid välismajanduse heast konjunktuurist. Koalitsioonipoliitikud kaitsesid valitsuse poliitikat ja leidsid, et valitsusel on majanduskasvu tekitamisel oluline roll.

Foorumis arutatakse riigi rahandust
Simson: valitsuse poliitika väärtustab inimesi ja teeb vajalikke investeeringuid, samal ajal kui eelarve on ülejäägis.
Herkel: mõne koha peal on riik liiga õhuke ja mõne koha peal liiga paks. Seda ei saa joonlauaga mõõta, vaid skalpelliga. 
Tõniste: Statistikaamet tuli välja uue kavaga, kuidas olla sõbralikum, kuidas vähem andmeid küsida ja neid paremini jagada. Kui tahame e-riik edasi olla, tuleb sinna rohkem panustada. See teeb riigi tõhusamaks. See on ELi toetuste jagamise reform, kui siiani jagab raha 8 sihtasutust, kõik dubleerivad ITd, igaüks kontrollib, oleme astunud samme seal kokkuhoidmiseks.
Tõniste: haldusreform oleks tulnud ammu ära teha, nüüd tehti. Tuleb mõelda, kuidas efektiivistada tööd. Riigitöötajate arv vähenenud 9 aastaga 205.
Palo: Reformierakond oskab vaid kärpida, mitte teenida. Küsimus on, kuidas rohkem teenida. Meie investeerime inimestesse. Me paneme raha e-riigi arendamisse, sest te teete vau-efektiga asju, aga jätsite nende ülalpidamise rahata. Panustame innovatsiooni.
Simson: energiahindade konkurentsivõime jaoks on energiamahukate ettevõtete jaoks elektriaktsiis, gaasiaktsiisi langetamine ja elektriliini vedamine. Reformierakond ei teinud 17 aasta jooksul seda, nüüd, üllatus-üllatus jõuti 1,5 aastaga sellega, kuhu Reformierakond ei jõudnud 17 aastaga.
Ligi: buumiaeg ei ole hea aeg maksude vähendamiseks, aga hea aeg reformideks. 
Simson: teeme ja räägime, aga sa ei märka seda.
Helme: vasakvalitsuse instinkt on raha loopida, tegelikult tuleks langetada makse ja vähendada ülereguleerimist ja bürokraatiat. Sellest ei räägi keegi.
Tõniste: majandus kasvab väga mõistlikult, aastaid languses olnud ehitussektor jõuab järele ja stabiliseerub. Buumist on asi väga kaugel. Rootsi majandus kasvas paljuski tänu kinnisvarahindade kasvule, selle minek üle võlli mõjutab ka kõiki teisi.
Ligi: ettevõtjad ütlevad, et nad umbusaldavad seda valitsust.
Palo: Jürgen, miks sa isiklikuks lähed?
Ligi: Rootsi riisus koort ka euroalast, puhverdas euro langusega oma kasvu. Tegelikult 16. aasta keskpaigast tekkisid märgid välisnõudluse kasvust, siis tekkis võimalus küsida rohkem hinda ja teha investeeringuid. See ei tule usust Urve Palosse. 
Palo: kurb on kuulata, et kui majandus kasvab natuke rohkem kui 1% ja te hurjutate. Rootsi on kasvanud kõik aastad 3-4%, sest seal on ka riik oma rolli mänginud. Muidugi pole majanduskasv vaid valitsuse teene, aga valitsuse rolli ei saa ka alahinnata. Kas valitsus süstib usku või mitte. Usk on, see meid kannab. Kui räägime ehitusest, siis see on 6% SKTst. Buumi ajal oli 10%. Oleme ehituses normaalse suurusega. 
Herkel: on õnn valitseda heal ajal, aga hea aeg võib otsa lõppeda. Meie fraktsiooniga ühinenud ettevõtja Enn Meri räägib, et ehitussektor on ülekuumenemise ohus. 
Simson: eelmise aasta majanduskasv oli laiapinnaline, põhines eri sektorites. Meil on päris kõva tööhõive, inimesed võtavad tööpakkumisi vastu, vähemaks jääb mittetöötavaid, madalapalgalisi toetav maksupoliitika aitab sellele kaasa.
Simson: seda pole meile keegi öelnud.
Helme: eurorahad vähenevad 35-40%. 
Simson: Helme kraaksub kurja. Euroopa eelarve tulevikku ei saa väita, Euroopa Komisjon tuleb mais välja oma ettepanekutega, enne on vale midagi väita.
Helme: eriti hirmuäratav investeering on hiigelhaigla ehitus Tallinna, kuigi PERH on just teinud suure investeeringu, nüüd ehitatakse Lasnamäele hiigelhoone.
Helme: ei eraisikud ega ettevõtjad pole hurraaga investeerima tõtanud. Investeerima paneb välisnõudluse kasv. Kui eurorahad vähenevad samas mahus kui Lätti raha kinkimine, siis miks eitame Läti olukorda. Nad kuulutavad, et fikseerime valu, et valus nivoo jääb seniks, kuni paistab.
Ligi: linnahall natuke maha tõmmatud, eelmisel aastal pidi see majanduse käima tõmbama.
Ligi: soovitan majandusministritel majandusinimestega suhelda. Urve käitub nagu partorg, kes räägib, et tema tõstis majandust. Probleemiks polnud majanduspoliitika, vaid välisnõudlus. Palo: Rootsi kasvas 10 aastat tagasi. Ligi: Rootsi riisub koort.
Tõniste: maksuvaba tulu reform läks maksma üle 160 miljoni euro oli põhjus, miks eelmisel aastal oli struktuurset tasakaalu rasket saavutada. Seda tehti, sest madalapalgaliste tööjõumaksud olid liiga kõrged. 80% töötavatest võitsid sellest. Struktuurse tasakaalu teema tähendab, et nominaalselt oleme ülejäägis. Sellest reeglist kinnipidamine on eesmärk.
Palo: ettevõtjad hakkasid eelmisel aastal investeerima, neil on usaldus, et Eesti majandusel läheb hästi. Ettevõtete julgus, et hästi läheb ka homme, on väga oluline. Miks nad 10 aastat Reformierakonna all seda ei uskunud? Eurotoetuste vähenemise vastu on ainus võimalus rohkem teenida, see tahab tootlikkuse kasvamist.
Herkel: kui peab tegema valikuid, siis jätaks ära linnahalli ja kortermajade programmi. Tulevikuteemana teeb rahutuks eurorahade kasutamine, mis saab valdkondadest, mis nendega kaetud. Euroraha tulemusreservi kasutamine eelarves tuli üllatusena, selle mahtu ei osatud hinnata. Suur väljakutse on, kuidas saame hakkama vähenevate eurorahade ja võibolla halveneva majanduskonjunktuuriga.
Simson: RESis kõik avaliku sektori investeeringud, seal Tartu maantee ehitamine. See leiab kõigi toetuse. Keegi ei ütle, et lükake kümnend edasi. Maksudest, teekasutustasu igal pool Euroopas peale Soome, järgmisest aastast ka see. Kohalikud ostavad aastapileteid, võõrad ostavad kallimaid päevapileteid ja seda järgmised 8 kuud, see toob tasakaalu õiglasemaks. Jah, Venemaa piiripuntkidest ei lähe läbi keegi, kes pole tasu maksnud. Seda viiakse sisse. Eesti vedajate puhul kogutakse 36 miljoni diisliaktsiis asemel 17 miljonit teekasutustasu, sellest vaid osa kohalikelt vedajatelt.
Helme: riigieelarve hea seis välisnõudlusest tulenev. Mis on olnud see idee, mis on Eesti majanduse kasvule viinud. Maksureform on vaid segadust teinud.
Ligi: majanduskasvu tipp kadumas, nüüd tõmmatakse kulusid kokku.
Ligi: kaks daami, kes peaksid majandusest rääkima, räägivad nii mööda, et näha, et inimeste käest, kes teavad, pole nad küsinud. Euroraha paari aasta pärast kuivab kokku, on tekkinud üks reserv, seda kasutatakse ühe elemendina katteks. Majanduse seisak 2013-2016 tuli kehvast välisnõudlusest. Eelmise aasta ülekulutamisele puudus igasugune õigustus, seda rääkisid kõik, teie ülekulutamine tegi majanduse kasvupotentsiaalile kahju.
Palo: kui rääkida tasakaalust, siis, kui valitsus tuli kokku, oli 10 aastat majanduskasv nulli ringis. Reformierakond ütles, et leppige sellega, meie polnud nõus. Olime valmis minema väikesesse miinusesse, et majandus kasvama saada. Nüüd on meil põhjamaade kõrgeim kasv, polnud raske otsustada, et hakkame koguma reserve. On naeruväärne kuulata tasakaalu juttu Reformierakonnalt, mis on miljoniga miinuses ja ei suuda üldse end majandada. Kas on mõni erakond, mille asjad nii korrast ära? 
Helme: veokimaksu maksavad 70% Eesti vedajad. Niipea, kui maks välja käidi, ütlesime, et Eesti inimesed hakkavad maksma. Eesti riik välismaistelt autodelt seda välja ei nõua, see on maks Eesti inimestele.
Herkel: rahandusministrile ütleksin, et selle aasta alalaekumine tuleb 62 miljoni kanti alkoholist, käibemaks peale, kütuseaktsiis ka. Tasakaalu jutt meile meeldib.
Tõniste: eelmise aasta suvest tulime tagasi konservatiivsema poliitika juurde. Läti piirikaubandus on alahinnatud probleem, mis sai alguse juba varasematest valitsustest, mis tõstsid aktsiisi eelarveaukude jaoks. Lätlased ütlevad, et 150 miljonit laekumist, Eesti osa 8 miljonit. Lätlased oleksid õnnelikud, kui saaksid aktsiisi sama palju kui Eesti. See aga on teema. 
Simson: jätsime ära varem kokkulepitud diiskliaktsiisi, tegime raskeveokite teekasutustasu. Esimest korda välismaa veokid jätavad siia jälje maha. Pole nõus, mis Ligi ütles, et Euroopa raha kasutatakse siseriiklikuks otstarbeks. Ka varasemad kasutasid Euroopa raha. Nüüd selge, mis valdkonnad jätavad raha üle. Kasutame seda teedele, energeetikale, keskkonnatingimuste parandamiseks.
Simson: jürgen, ära räägi peale.
Ligi: eksperdid saadetakse ära ja siis jagatakse saaki. Ekspertidele sõnaõigust ei anta, otsuseid tehakse pimesi, sealt ka sellised edasi-tagasi liikumised.
Ligi: piirikaubanduse kaotus 100 miljonit. Maksude puhul naljakas maksurahu teatamine, enne hirmutati seitsme maksuga, millest osa tulid, osa ei tulnud. Ei tasu kelkida, et nüüd rahunesime maha.
Ligi Palole: kas suudaksid praegu vait olla?
Helme: see pole saiaraha. 
Palo: saan aru, et opositsioonil pole muud kui Lätist rääkida. Riigieelarve üle 10 miljardi euro, eelarve kokku pandud nii, et kulutame vähem kui maksudena laekub, läheb nii hästi. Lätis elavad inimesed palju kehvemini kui meil.
Andres Herkel, Vabaerakond: häid uudiseid just nagu on, maksurahu jätab 100 miljoni eest aktsiise lätti. Valitsusel on hästi läinud, sest majanduse konjunktuur ümberringi on hea. Ministrid teavad eelarvestrateegiat, teised ei tea. 
Urve Palo, SDE: kui valitsus tuli kokku, ütlesime, et oleme valitsus, mis julgeb katsetada ja tulla status quost välja. Olemegi saanud kännu tagant lahti, heaolu kasvab, selle aasta esimeses kvartalis inimeste sissetulekud kasvanud. See väga oluline selle valitsuse prioriteet, et inimesed saaksid paremini hakkama. Kogu valitsus, suur osa tegevusi suunatud, et majanduskasv võiks olla vähemalt 3% ja see poleks erand.
Martin Helme, EKRE: see, et globaalselt on toimumas suur majanduskasv, mis on tõmmanud kaasa ka Eesti, meil on üle ootuste hea maksude lisalaekumine, pole selle valitsuse teene. Maksurahu tähendab, et valu fikseeritakse, öeldakse, et piirikaubandus hullemaks ei lähe. Aga paremaks see ei lähe. See on tõsine probleem.Tunnustan siseturvalisusele raha juurde andmise eest.
Kadri Simson, Keskerakond: märkimisväärselt kasvanud hakkama saavate leibkondade arv, see oli ka eesmärk. Uusi makse ei tule, maksud ei tõuse, planeeritud aktsiisitõus jääb ära.
Jürgen Ligi, Reformierakond: meile pole detailselt tutvustatud, tasakaaluni jõudmiseni pikk tee. Killud, mille põhjal võib otsustada, on näha, et raamatupidamislik pingutus. Raha kasutamist liigutatakse aastate vahet.
Rahandusminister Toomas Tõniste: mul on hea meel, et valitsus on võtnud vastutustundliku kursi, saame ühtemoodi aru, et headel aegadel tuleb halvemateks aegadeks varusid koguda. Neli järgmist aastat eelarve struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülekaalus. Uusi makse me ei planeeri, maksud ei tõuse. 2019. alkoholi aktsiisitõus jääb ära, võlakoormus on väike ja väheneb veelgi.
Osalejad on juba kohal. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare