FOORUMI BLOGI: Kuidas majandada meie metsi nii, et loodus oleks hästi hoitud?

 (79)
Metsaseadus läheb muutmisele
FOORUMI BLOGI: Kuidas majandada meie metsi nii, et loodus oleks hästi hoitud?
Ekspress Meedia

Täna arutavad Foorumis Marko Pomerants, Rainer Vakra, Keit-Pentus Rosimannus ja Kaul Nurm hetkel riigikogus arutluse all oleva metsaseaduse üle.

Kuidas majandada meie metsi nii, et loodus oleks hästi hoitud ja majandusele oluline tööstusharu püsiks konkurentsivõimelisena?

Stuudios on Marko Pomerants, Rainer Vakra, Keit-Pentus Rosimannus ja Kaul Nurm ning Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür ja Metsatööstuse Liidu juht Henrik Välja.

Vabaerakonna maaelutoimkonna esimees Kaul Nurm märkis saates, et tema hinnangul on üks metsaseaduse kohendamise eesmärke riigieelarvesse täiendava raha tootmine. Pomerants sõnas, et metsanduses tekkiv tulu läbi maksude on umbes 600 miljonit eurot aastas.

"FOORUMI" BLOGI: ARUTATAKSE METSASEADUST
Pentus-Rosimannus: range kaitse all on 10 % metadest, oluline on, et ülejäänud metsdest ka 90% oleks hoitud. 
Vakra: mets on ühiskondik vara.
Nurme: naaberkinnistutel peaks keelama raielangid. 7 hektarit hetkel maksimumühel kinnistul. Raielankide suurusel on mõju puidu hinnale.
Pomerants: raiehüpet plaanis pole, uue arengukava raames seda ka ei teki. 
Tüür: riigimetsa dividendide küsimus: riik suurendas dividendide ootust 50%. Puidu hinnad on hetkel aga madalad. Rahva seas intensiivse raie tõttu mure aga aina kasvab. 
Välja: 700-miljoniline maksutulu, siis metsad on ligi 12% Eesti SKT-st.
Tüür: arengukava algul ei püüdnud tegeleda kuuse üleraidega, kuusikud on hetkel selges üleraies. 15 miljoni tihumeetri eesmärk tuleb peatada.
Nurme: mida rohkem on inimesi, kes oskavad metsaga säästlikult ümber käia, seda tugevamini Eesti ennast tunneb.
Pomerants: erametsa omanikud on viimase 6 aastaga kahekordistanud metsaistutamise mahtu. Vääriselupaikade 7 ha suurune piir kaotatakse jne.
Vakra: metsa on Eestis rohkem kui Nõukogude ajal või ka tsaari ajal. Erametsa sektor on kuuse vanuselangetamisesse suhtunud leigelt, nemad langetavad ammu teistes tingimustes metsa. 
Pentus-Rosimannus: metsaomanike ja uuendamise osas: valdav osa metsaomanikke ei võta metsa kui lühiajalist projekti. Tahetakse järgmistele põlvedele edasi pärandada ja uuendada.
Vakra: RMK istutab 20 miljonit taime aastas.
Nurm: miks riigimetsa ei reguleerita samadel põhimõtetel kui erametsa. Miks anname raievanusega asjad kätte? Erametsa sisse tuleb vaadata sektoriaalselt. 
Vakra: erametsaomanikud raiuvad kaks korda rohkem kui riigimetsa omanikud. Riik toetas eelmisel aastal istutamist 3 miljoni euroga, sel aastal 2 miljoni euroga. tagasisitutamine on koht, mida tuleb komisjonis veel arutada.
Pentus-Rosimannus: mets on midagi rohkemat kui kartulipõld.
Pomerants: metsanduses tekkiv tulu on 700 miljonit, aga keegi ei hakka metsatulust lapsetoetusi tõstma. 
Pentus-Rosimannus: etametsa tükis on väikesed ja killustatud. Metsamajandamiskavade tegemine on suuremale alale kui üks killustatud tükk.
Nurme: riik ootab suuremat raiemahtu, nii RMK kasum kui la raievanuse langetamine jne. Erametsaomanikule tähendab see, et hind langeb veelgi ja üleküpsed metsadjäävadki raiumata.
Pentus-Rosimannus: laiem treema on inimestele kindluse andmine, et Eesti metsaga on ka 100 aasta pärast kõik korras. Olulisim põhimõte arengukavas on see, et ei tohi rohkem raiuda kui juurde kasvab. RMK-lt oodatakse 30 miljonit eurot kasumit sel ja ka järgmisel aastal. Riigimetsale on surve intensiivne.
Vakra: Eestis pole seda ohtu, et liiga suure ala kaitse alla võtame. 
Nurm: kaitstavate metsade lõputu suurendamine pole ka hea. Piirangud üldreeglina viivad selleni, et väikeomanikud loobuvad oma metsast firmade kasuks, on järjest enam. Ja vähem on inimei, kes suhestuvad metsaga. Riigieelarvesse raha toomine on hetkel eesmärk osalt.
Pometants: 27 000 hektarit täiendavaid kaitsealuseid metsi. Metsamajanduse arengukava tegemine järgmiseks kümneks aastaks on hoopis teise kvaliteediga kui eelmine. Metsa juurdekasvule administratiivset jõudu juurde anda on raske.
Tüür: metsade uuendamisega pole hästi, eriti erametsas. Nt metsalinnud surevad välja, igal aastal jääb 60 000 linnupaari vähemaks. 15 miljonit tihumeetrit lubab arengukava raiuda ja see pole realistlik number.
Välja: dialoog ja kommunikatsioon on olulised. Kohalike inimestega tuleb suhelda, toetame sertifikaatide järgimist, seda peaks tegema ka erametsa omanik. Soomes metsamajandust suudetakse teha nii, et probleeme pole nii palju.
Tüür: metsaseaduse muudatuse tingib arengukava, mis meil kehtib. Selle tase on see, kuhu tuleks fookus suunata. Nt küpsete metsade üleküllus. 2007. hakati küpsuskriteeriume muutma.
Vakra: harvesteride osas: see on tänapäevane matsamajandamine lihtsalt. Kui aga mets on maha võetud, siis hiljem nt Soomes istutatakse tagasi 80% tagasi, Eestis vaid 20%.
Nurm: inimestele ei meeldi, et kasutatakse rasket tehnikat, nii rikutakse ökosüsteem. See taastub 8 kuu jooksul. Rääkida osa tõtt on ka üks valetamisviis. Kui vaatame, kus need küpsed metsad on, siis need on rabades ja raskesti ligipääsetavates kohtades. Ka talumetsades. Mida suuremaid raienumbreid planeerime, seda väiksemaks muutub saekaatrites puidu hind. Kui räägime küpsest metsast, siis räägime väärtsuslike metsade raiest.
Vakra: täna raiume 11 000 tihumeetrit, kuigi lubatud on ka rohkem. Tuleb leida tasakaalupunkt, kuidas metsa majandada. Kuni 5. aprillini on võimalik teha keskkonnakomisjonile metsaseaduse osas muudatusettepanekuid. Me kutsume kõik ka komisjoni kohale kaitsma oma seisukohti. 
Pentus-Rosimannus: üle poole metsadest on eraomandis. Nende hulgas on kohusetundlikke omanikke, kes hoolitsevad oma metsa eest, aga mitte kõik. Üks pool, mida inimesed näevad on tühjad raielangid, teine asi on see, kui hiljem metsa ei korrastata enam, metsateed on segi tuustitud ja need ka jäävad sellised, siis see läheb inimestele korda.
Pomerants: 2003. aastal oli meil 20% oli küpseid metsasid, nüüd on neid ligi 30%. Nägema peaks majandamist kitsamas mõttes kui ka kaitsemeetmeid, mida ette võetakse.
Nurm: inimesed näevad maastikul liikudes, mida on metsadega tehtud. vaated on muutunud. Kui sõita näiteks Aegviitu, siis praegu on selle kandi ala väga muutunud. Ei saa öelda, et kõik kavatused on väga head.
Vakra: kui rääkida koostööst kogukonnaga, siis täna tuleb metsamajandamise puhul vaadata reaalselt Eesti kaarti. Viimastel aastatel on tehtud palju kommunikatsioonivigu, see, mida Keit ütles, on mustvalgel kirjas.
Pentus-Rosimannus: sel korral on kõige olulisem see, et metsa ei raiuta rohkem kui peale kasvab. Ei ole ohtu, et pool Eesti metsast maha raiutakse.
Välja: majanduslik pool on oluine. Soomlased nö elavad metsast, aga samuti elab metsast ka Eesti.
Tüür: jää on hakanud sulama, teema on laiem. Räägime säästvast metsast kui tervikust, lisaks majanduslikule poolele tuleb tagada ka keskkondlik. Ei räägita ainult rahast, mets on elukeskkond, meie turismisektorile oluline.
Metsatööstuse Liidu juht Henrik Välja: muudatused, mis parandavad metsast saadava puidu kvaliteeti, on tööstuse jaoks tervitatav.
Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür: tuleb leida kompromissikoht.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viimsi-elanikke-norritab-ulatuslik-lageraie-olen-vaga-vaga-haavunud-metsas-on-rajad-suurte-masinate-poolt-taiesti-mudamulkaks-muudetud?id=77460312
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kulavanem-viimsi-lageraiest-tegemist-on-johkra-sekkumisega-poolsaare-orna-mereaarsesse-looduskeskkonda?id=77516566
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-karula-rahvuspargis-tehti-johkrat-raiet-laastud-lendasid-ka-alal-kus-raiuda-poleks-tohtinud?id=77144766
http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/metsandus/riigikogu-vottis-menetlusse-eelnou-metsaseaduse-muutmiseks?id=77466348
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rainer-vakra-metsaseadus-peab-kandma-okoloogilisi-vaartusi?id=77520446
http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/uudised/riigikogus-arutatakse-tana-kuusikute-raievanuse-alandamise-seaduse-eelnou?id=77521082

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare