"FOORUMI" BLOGI | Kas Eesti kodakondsuspoliitikat tuleks leevendada? Martin Helme: mina eestlasena ei taha teha venelasest eestlast!

 (221)
"FOORUMI" BLOGI | Kas Eesti kodakondsuspoliitikat tuleks leevendada? Martin Helme: mina eestlasena ei taha teha venelasest eestlast!
KollaažEkspress Meedia

Tänases ETV debatisaates "Foorum" arutleti kodakondsuspoliitika üle.

Milline on olukord Eestis?

Kodakondsus on üks põhielement, mis määrab inimese ja riigi vahelise õigusliku suhte. Eestis on möödunud aasta seisuga 85 protsenti elanikest Eesti kodakondsusega. Kuuel protsendil on määramata kodakondsus ning Venemaa kodanike hulk on 2000ndate algusest jäänud seitsme protsendi juurde, nagu selgub kultuuriministeeriumi tellitud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust.

Monitooringu tulemused näitavad, et Eesti kodakondsus on kõikidest teistest kodakondsustest eelistatuim. Põhjused, miks just Eesti kodakondsust soovitakse, on nii pragmaatilised - töö leidmine, viisavabadus - kui ka emotsionaalsed, näiteks ühtekuuluvustunne ja võimalus käia valimas.

Küsimusele, miks pole määramata ja Vene kodakondsusega inimesed senini Eesti Vabariigi kodanikeks saanud, on vastus enamjaolt ühene - kodakondsuseksam on liiga keeruline. Lisaks tuuaks välja ka suutmatust ära õppida eesti keel.

Kas Eesti kodakondsuspoliitika leevendamine aitaks vähendada pingeid ja tugevdada julgeolekut või avaks see samm ukse uutele probleemidele? Stuudios väitlevad Liisa Oviir (SDE), Mart Nutt (IRL), Jaanus Karilaid (Keskerakond), Urmas Paet (Reformierakond), Jüri Adams (Vabaerakond) ja Martin Helme (EKRE).

Seotud lood:

Loe saatekülaliste sõnavõtte Delfi blogist:

"FOORUMI" BLOGI | Millises suunas peaks Eesti kodakondsuspoliitika liikuma?
Saade on lõppenud!
Mart Nutt: kas on mõtet topeltkodakondsust laiendama on oluline küsimus. Toome näitena Soome, kus topeltkodakondsus on tekitanud tõsise julgeolekuohu. 
Martin Helme: mina eestlasena ei taha teha venelasest eestlast! 
https://twitter.com/LaksMajor/status/958413260432297984
https://twitter.com/HarryTuul/status/958412815617921024
Liisa Oviir: küsimus ei ole inimestes, kes tahavad Vene kodakondsust ja siin olla, las nad siis olgu. Aga küsimus on, et kuidas võtta vastu inimesi, kes tahavad Eestisse tulla? Me võtame nad vastu ja soodustame keeleõpet ja oleme avatud ühiskond. Mitte miski ei tule iseenesest, vaid me peame riigina vaeva nägema.
https://twitter.com/TaaviSimson/status/958412196949741570
https://twitter.com/McBacooon/status/958412419105206272
Martin Helme: topeltkodakondsuseks ei ole mingit põhjust. 
https://twitter.com/karikas/status/958411115393843211
Urmas Paet: see arv, 110 000 on inimeste hulk, kes elavad alaliselt Eestis, aga on otsustanud siiski Vene kodakondsuse kasuks, on suur number. Ma arvan küll, et see on küsimus. Me peaksime lubama topeltkondakondsust inimestele, kes on sünnijärgselt Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud.
https://twitter.com/ArnoJaago/status/958410398629335040
Mart Nutt: lojaalsuse tekkimine on pika vinnaga protsess. Toon näite Prantsusmaast, kes on talitanud täiesti vastupidi Eestile - ainult prantsuskeelne õpe, sünnijärgne kodakondsus kõikidele Prantsusmaal sündinud inimestele. Lojaalsus on seal aga siiski küsimus.
https://twitter.com/vilu_andres/status/958410062015365122
Liisa Oviir: ma arvan, et suur osa eestlaseid on valmis vastu võtma neid inimesi, kes tahavad osa saada meie keeleruumist ja kultuurist. Küsimus ongi, kas me oleme suletud ühiskond või avatud ühiskond? Siin räägitakse mugavuspagulastest, aga tegelikult on nad hoopis ebamugavuspagulased, sest meie ühiskond on nii suletud.
https://twitter.com/ketas/status/958408716935720960
https://twitter.com/BirgitLao/status/958409076756635649
Jüri Adams: erakondade jaoks on kindlasti oluline see, kuidas kodakondsusega inimeste arvu muutumine mõjutab valimistulemusi. 25 aastat tagasi ei olnud mitte-eestlaste osalemise arv valimistel oluline, aga nüüd on nad saanud n-ö kaalukeeleks, sest osade erakondade jaoks on need hääled väga olulised, sest mujalt enam ju hääli juurde tulemas ei ole. Martin Helme: no Süüriast ikka ju on tulemas.
Martin Helme: kui räägime Keskerakonnast, siis 70-80 protsenti teie valijatest on ju n-ö hallipassimehed ja see on teie jaoks eluliselt oluline küsimus, sest teil on vaja, et nad saaksid teile oma hääle anda!
Martin Helme: me oleme loobunud sellest, et inimesed tahavad meie inforuumi tarbida ja siis läheme neid Kremli inforuumi kaudu püüdma?
https://twitter.com/UrmasKaljurand/status/958408208921526273
Kas PBK kasutamine on kasulik? Jaanus Karilaid: info levitamine seal on oluline. Infot tuleb levitada seal, kus seda ka tarbitakse.
Jüri Adams: minu arvates igasugune poliitiline turism, nagu president Kaljulaidi Narva sõit, on oluline. Oma silmaga asja ära nägemine on kindlasti parem olukorda hindamaks.
https://twitter.com/AndresAarelaid/status/958407262208516097
Jüri Adams: kui kümnekonna aastaga ei ole saavutatud lõimumise formaalseid eesmärke, kas siis on midagi valesti läinud? Ei. Infovälja ja kodakondsust ei saa omavahel sassi ajada. Eesti riik on pakkunud infovälja piisavalt, aga kui öeldakse, et meid ei koti või ei huvita, siis pole võimalik seda infot kohale tuua.
Urmas Paet: kui me hakkaks Eesti passi lihtsalt jagama, siis see ei lahendaks lojaalsuse probleemi.
https://twitter.com/UrmasKaljurand/status/958406889905295361
Urmas Paet: jään siiani enda arusaama juurde, et inimestel, kellel on määratlemata kodakondsus, on liiga väike motivatsioon Eesti kodakondsus saada, sest neil on argipäeval ju samad hüved. 
Mart Nutt: ma arvan, et Eesti ei ole lõimumisprotsessis ebaõnnestunud, näiteks oleme palju raha panustanud keeleõppesse. Aga see kõik ei tule üleöö.
https://twitter.com/stenhansvihmar/status/958406441211133953
https://twitter.com/kkrahv/status/958405654414229504
Martin Helme Jaanus Karilaidile: teie ei peaks infoväljast rääkima, kui ostate PBK-st reklaami, teete ju risti vastupidi oma jutule!
Martin Helme: Eestlased tunnevad, kuidas neilt võetakse hiilivalt riik käest ära, sest nende osakaalu rahvaarvus vähendatakse. 
https://twitter.com/LaksMajor/status/958405358040559616
https://twitter.com/siimsolman/status/958405698420985857
Jaanus Karilaid: täna on riigikogus debatt laual, et mida teha inimestega, keda on üle 80 000 ja kes pole Eesti kodanikud. Me pole 12 kuuga jõudnud eelmiste valitsuste tegemata tööd ära teha. Aga me jõudumööda proovime. 
Urmas Paet: 27 aasta jooksul peaks inimene, kes on pisutki motiveeritud, õppima ära ükskõik, mis keele.
Liisa Oviir: kui me vaatame koalitsioonilepingut, siis meil ei ole sellega kohutavat probleemi. Siiski tuleb tegeleda sellega, et meie huvi peaks olema hoida määratlemata kodakondsusega inimesed Eesti inforuumis. Paljud kardavad seda keeleksamit ja ma tean, et paljud inimesed, kes on lõpetanud Eesti koolid, ütlevad, et ka neile on see raske.
Mart Nutt: määratlemata kodakondsusega inimeste probleem kui selline kaob järk-järgult ära, mitte üleöö. 
https://twitter.com/aikidokadi/status/958403779300339712
Jüri Adams: Euroopa Liidus on tegelikult palju inimesi, kellel on ükstaspuha, mis kodakondsus neil on seni, kuni neil on reisidokument. Ja kui nad saaksid valida, nagu meie Eestis, siis nad oleksidki määratlemata kodakondsusega.
Liisa Oviir: koalitsioonileppes on öeldud, et kodakondsuspoliitika oluliselt ei muudeta. Lapsed, kelle vanemad on Vene kodakondsusega, võiksid siiski saada Eesti oma. Tegemist on järk-järgult tehtavate muudatustega.
Martin Helme: kodakondsuspoliitika põhiküsimus on, kas lastele kodakondsuse andmine nende vanemate kodakondsuse järgi või siis selle järgi, kus territooriumil nad on sündinud. Ega hobune ei ole lammas ainult seetõttu, et ta tallis sündis.
https://twitter.com/LaksMajor/status/958403298834505728
Urmas Paet: kui hakata kodakondsust jagama, siis tekib ebavõrdsusefekt nende inimeste suhtes, kes on eesti keele ära õppinud ja eksameid teinud kõikide nende aastate jooksul.
https://twitter.com/UrmasKaljurand/status/958402647576514560
Martin Helme: Eesti kodakondsuspoliitika ei ole olnud kunagi liiga karm! Me oleme 25 aastat liikunud ainult leevendamise suunal. EKRE on topeltkodakondsuse vastu, see on julgeolekurisk ja tekitab palju segadust. 
https://twitter.com/mistoimubnyyd/status/958401826549850112
Jaanus Karilaid: keeleõppe küsimus - siseministeerium tegeleb keeleõppe soodustamisega, mis omakorda toob kodakondsuseta inimesed meile lähemale.
https://twitter.com/aikidokadi/status/958401020098482176
Mart Nutt: kui võrrelda kodakondsuspoliitikat erinevates Euroopa Liidu riikides, siis Eestis ei ole teistest rangemad nõuded. 
https://twitter.com/Taksomeeter/status/958400964603645952
Martin Helme: kodakondsusnõudeid ei peaks leevendama. Tuleks küsida endalt, mis on selle eesmärk? Eesti on ju rahvusriik, Eesti kodakondsuspoliitika eesmärk peaks olema Eesti rahvaarvu suurendamine, eestlaste arvu suurendamine. Kodakondsus ei ole laadakaup, mida inimestele pähe määrida - see on privileeg!
https://twitter.com/kkrahv/status/958400567411429377
Mart Nutt (IRL) lükkab ümber kuluaarides räägitavad kuulujutud n-ö Ivanova-Reinsalu pakti kohta. "Midagi sellist ei ole olnud," ütleb Nutt.
Urmas Paet tõdeb, et muudatused, mida on seni kodakondsuspoliitikas tehtud, ei motiveeri määratlemata kodakondsusega inimesi Eesti kodakondsust taotlema.
Liisa Oviir: kui meil on 83 000 määratlemata kodakondsusega inimest, siis on põhjust sellest täna rääkida.
Hiljuti palju kõneainet tekitanud minister Urmas Reinsalu umbusaldamisel tuli niisamuti kodakondsuspoliitika jututeemaks: http://epl.delfi.ee/news/eesti/irl-taganeb-reinsalu-nimel-vastuseisust-kodakondsuspoliitika-muutmisele?id=80897467
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare