"Foorumi" ajal Twitteris: Eesti otsib superpresidenti. Ja ta peaks oskama lennata!
"Foorumi" stuudiosse olid palutud Urve Palo (SDE), Jaak Madison (EKRE), Urve Tiidus (Reformierakond) ja Oudekki Loone (Keskerakond). Arvamuslauas võtsid koha sisse Raul Rebane ja Erik Moora.
Saates toimuvaga paralleelselt käis aktiivne arutelu sotsiaalmeedias, eelkõige Twitteris.
Saates on üllatavalt palju naisi
Esimesed säutsud Twitteris avaldasid imestust, et saates on üllatavalt palju naisi.
Sotsiaaldemokraat, Tallinna linnavolikogu liige ja Kristiine halduskogu liige Maris Sild ei suutnud meenutadagi sellist Foorumit, kus naiste ülekaal olnud oleks. "Märk, et aeg on küps naispresidendiks?" küsis ta
Haridusaktivist Triin Toomesaar oli aga kimbatuses, kas palju naisi stuudios tähendab, et presidendivalimised on tähtsusetu teema või on toimumas mingisugune nihe saates.
Eesti otsib superpresidenti
Arvamuslauas tõdeti, et on küll õige rääkida presidendi tugevast siseriiklikust positsioonist ja autoriteedist, kuid oluline on vaadata põhiseaduses olevaid presidendi õigusi, mistõttu on keeruline pidevalt sisepoliitikas kaasa lüüa.
Nagu ka poliitikutel, oli ka saate vaatajatel enda arvamus, milline peaks presidendikandidaat olema. Loomulikult kaldusid arvamused seinast seina.
"Püüan aru saada, mille üle see debatt ikka peaks käima. Presidendi ülesannete kataloog on põhiseaduses ju olemas," kirjutas riigikontrolli avalike suhete juht Toomas Mattson Twitteris.
Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik leidis, et president peab olema meie põhiseaduse vaimu truu kaitsja ja erakondade ülene autoriteet.
Turundustegelase Ants Lusti jaoks oli sobiva presidendi omadus selge. "President peab tegema Eesti suuremaks kui ta on. Nii seest kui väljast. Lihtne."
Kalev Krahv tõi välja, et president peaks olema esinduslik, stiitlne, suure elukogemusega ja laia silmaringiga.
Kui Urve Palo märkis saates, et president peaks tundma välispoliitika kõrval muret ka väljarände või töökäte vähenemise pärast, küsis Janina Lind Twitteris, kuidas president näiteks sündivusega tegelema peaks.
Vahepeal jõudis EKRE esindaja Jaak Madison avaldada, et president peaks olema kui rahva isa.
Selle peal kommenteeris reformierakondlane Kalev Kallemets Twitteris, et Putinit, kes tele-eetris kõik "rahva" sise- ja välismured lahendab, pole presidendiks vaja.
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas võttis presidendi karakteri kokku poliitikute avaldusest koorunud ühisosaga: "Isalik nõrk mees, kes ise tahab president olla. & huvitub Põhjamaade muusikast."
Kogu debati tulemuse resümeeris Eveliis Padari tõdemus. "Eesti otsib superpresidenti. And he should be able to fly."
EKRE aseesimees Martin Helme avaldas arvamust, et hoolimata Reformierakonna püüdest ei ole presidendi valimine riigikogus tõenäoline. "Vähemalt mitte nende kandidaadi valimine," täpsustas ta.
Sotsiaalmeedias pakuti ka alternatiivkandidaate
Loomulikult ei puudunud sotsiaalmeedia arutelult ka säutsujate endi ettepanekud, kellest võiks saada meie järgmine president.
Presidendiks pakuti nii arvamuslauas poliitikute vestlust jälginud värsket Eesti Ekspressi peatoimetajat Erik Moorat kui kommunikatsioonikonsultant Raul Rebast.
Sotsiaalmeediast ei puudunud ettepanek ka Urve Tiidus presidendikandidaadiks esitada.
Milleks üldse presidendivalimiste kampaaniat teha, kui rahvas riigijuhti valida ei saa?
Saates käis arutelu ka selle üle, kas rahvas peaks saama presidenti valida või mitte. Presidendi otsevalimiste poolt säutsuti ka Twitteris.
"Mis põhjus on teha kandidaatidele kampaaniat, kui rahvas presidenti valida ei saa?" küsis Risto Kask.
Eveliis Padar päris aga vastu, miks piiratud võimuga presidenti rahvas valima peaks?
Kask leidis aga, et presidenti ei peaks valima erakondade tagatubades, sest muidu ei jõuta parteist sõltumatu kandidaadini. "Erakondadeülene president saab tekkida ainult rahvahääletuse tulemusel."
Kes on õige eestlane?
Eraldi aruteluni jõuti sotsiaalmeedias pärast Jaak Madisoni kinnitust, et president peab olema eestlane ning Marina Kaljurand seda ei ole.
Mitmed vaatajad avaldasid soovi, et EKRE liikmed peaksid kasutama selgitavaid subtiitreid, et näiteks enda eestlase definitsiooni seletada.
"Madisonil oleks eesti keele sünkroontõlget vaja või vähemasti palgalist ihukommentaatorit," kirjutas EAS-i kommunikatsioonijuht Priit Pruul.
Näitleja Mihkel Kabel küsis, kus on päriseestlane, kelle veri pole segatud.
Turundusega tegelev Martin Meitern torkas, et EKRE deifinitsiooni kohaselt piisab eestlaseks olemiseks sellest, kui ütled avalikult, et oled eestlane.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi toetas Erik Moorat, kes leidis, et Marina Kaljurand on end tõestanud ja oskab puhtalt eesti keelt rääkida.
"Tubli, Erik Moora, seda oli tarvis öelda, et Marina Kaljurand annab eesti keele oskuselt silmad ette mônelegi stuudiokülalisele. Jaak Madisonile terve silmaparve. Juba piinlik on kuulata verepõhist juttu põhikooli keeletasemelt," kirjutas minister Facebookis.
"Madison luges oma salmid eeskujulikult ära. Tiidus sulandus rahvasse. Pali otsis isa. Oudekki on liiga tark," võttis Meelis Oidsalu saate lõpuks debati Twitteris kokku.
