Asjaolu, et Eesti, Läti ja Leedu annekteeriti 1940. aastal ebaseaduslikult, justnagu Krimm tänavu kevadel, ning see, et nad on ainsad endised nõukogude liiduvabariigid, kes on saanud NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, on viinud mitmete vaatlejate mõtted sellele, et Putin võib pärast Ukrainat pilgu Baltimaadesse pöörata.

FT toob ära viimastel kuudel ärevust tekitanud sündmused - võõras allveelaev Rootsi vetes, kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimine Eesti-Vene piiril, arvukad naabrite õhupiiri rikkumised ning Moskva püüe karistada nõukogude armeest deserteerunud leedulasi.

Financial Times märgib, et Putini jaoks võib Balti riikide destabiliseerimine olla eriti paeluv seetõttu, et see seaks kahtluse alla kogu alliansi usaldusväärsuse. Putini lähiring vaatleb NATOt kui fundamentaalselt vaenulikku organisatsiooni, mis on ohuks Venemaale.

Balti riikides endis on tunda teatavat väsimust suure idanaabri käitumise üle. Nende jaoks ei juhtunud tänavu Ukrainas midagi uut ega šokeerivat, sest sama oli juhtunud ju juba 2008. aastal Gruusias. "Venemaa on näinud, et selline jaga-ja-valitse strateegia töötas siis läänega. Nüüd proovivad nad sellega NATO ühtsust murendada," ütles üks Balti julgeolekuametnik lehele.

Balti riikide ja lääne jaoks on küsimus selles, kui kaugele on Venemaa valmis minema ja kas lääs on valmis riskima tuumasõjaga, et kaitsta väikeriike, millest enamus ameeriklasi isegi kuulnud pole.