Federica Mogherini Tallinnas: Euroopa uus kaitsekoostööliit peaks Eesti eesistumise lõpuks tööle hakkama

 (20)

Federica Mogherini
Federica MogheriniFoto: Tiit Blaat

Euroopa välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ütles kaitseministrite mitteametlikule kohtumisele saabudes, et Eesti eesistumise lõpuks peaks Euroopa kaitsefond ja Euroopa julgeolekualgatus PESCO saama algatatud.

„Tänasest kohtumisest ootan ma liikmesriikide kaitse- ja välisministritelt tugevat indikatsiooni, et liikmed on valmis edasi liikuma,“ ütles Mogherini. „Siis saame ka Eesti eesistumise lõpuks komisjoni poolt kõik asjad ette valmistatud.“

Tegemist on Euroopa liidu lepinguga ettenähtud võimalusega luua eraldi struktuur nendele liikmesriikidele, kes tahavad koos teha rohkem sõjalist koostööd. Struktuuri nimetatakse lühendiga PESCO (tuleb inglisekeelsest väljendist permanent structured cooperation ehk alaline struktureeritud koostöö).

PESCOs osalemiseks peavad liikmesriigid täitma teatud kriteeriume, mille hulgas loodab Eesti kaitseminister Jüri Luik, et riigid kulutaksid kaitsele vähemalt 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – tingimuse, mille NATO riigid on juba endale võtnud. „Eesti jaoks on väga oluline, et ministrid võtaksid kohustuse kulutada 2% kaitsele,“ ütles ta. „See ei pruugi kõigi jaoks võimalik olla, aga ma arvan, et selleks, et Euroopa kaitse oleks tugev, on meil vaja rohkem ressursse, rohkem võimekust.“

Seotud lood:

Praegu kulutavad Euroopa riikidest kaitsele 2% ja enam vaid neli riiki – Eesti, Poola, Suurbritannia ja Kreeka. Mitu Euroopa riiki (kes ei ole ka NATO liikmed), kulutavad kaitsele alla 1% (näiteks Iirimaa, Austria ja Malta). See aga tähendabki keerulisi otsuseid, kas nad soovivad võtta PESCOs osalemisega endale kohustuse riigieelarvest kaitsele rohkem raha kulutada. Praeguse seisuga arvatakse, et kõik 28 liikmesriiki osalevad ka PESCO struktuuris ning see on ka üks ettevõtmise eesmärke ja edukuse kriteeriumeid. „Me tahaksime, et Pesco oleks võimalikult palju riike kaasav struktuur,“ ütles Luik.

Euroopa liidu lepingu järgi peavad euroliidu riigid, kes soovivad osaleda alalises struktureeritud koostöös, teatama oma soovist nõukogule ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Federica Mogherinile. Pärast teavitamist peab nõukogu võtma kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse alalise struktureeritud koostöö käivitamise kohta ning kinnitama osalevate riikide loetelu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare